Martin Helme: uute piirangute eesmärk on sundvaktsineerimine

Foto: Siim Lõvi/ERR

Valitsus tegi teisipäeval teatavaks piirangud asutuste ja ürituste mittevaktsineeritud külastajatele. EKRE esimehe Martin Helme hinnangul on piirangute eesmärk suunata inimesi sundvaktsineerima. Töötajate vaktsineerimise nõude otsustab iga tööandja ise oma riskianalüüsis.

Alates esmaspäevast pääsevad näiteks kinno, kontserdile, kohvikusse sööma, spordiklubisse vaid need inimesed, kes on vaktsineeritud või koroona läbi põdenud. Negatiivset testi enam ei aktsepteerita. Nende kohtade töötajataid uus piirang ei puuduta, nende puhul teeb vaktsineerimisnõude otsuse ettevõte ise, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"On bioloogiliste ohutegurite määrus, mille alusel ettevõtja või tööandja on kohustatud tegema riskianalüüsi. Kui ta puutub inimestega kokku ja seda tööd ei saa muudmoodi ümber korraldada, siis tööandja saab nõuda vaktsineerimist või võtta kasutusele muud meetmed," selgitas peaminister Kaja Kallas (RE).

Kompensatsiooni ettevõttele võimaliku klientide kaotuse eest valitsus maksta ei plaani.

"Meie põhiline huvi on see, et kõik saaks olla avatud ja ei läheks kinni ei restoranid, teatrid, muuseumid. Kui me küsisime ka näiteks spaaettevõtete liidult, kui palju on neid inimesi, kes käivad testiga, siis vastus oli, et neid on kümme kuni 15 protsenti ehk see tegelikult ei ole väga suur osakaal," ütles Kallas.

Opositsioon peab uusi piiranguid ebaratsionaalseteks. EKRE esimees Martin Helme peab negatiivse testitulemusega inimestelt juurdepääsu äravõtmist põhjendamatuks.

"Selle ainus eesmärk on inimeste suunamine sundvaktsineerimisele ja kõik need piirangud kokku teevad täpselt sedasama asja - neil on üks eesmärk, et inimesed end sundvaktsineeriksid. Kusjuures täiesti ilmne ju on, et testitud inimene on kindlamalt ohutu kui vaktsineeritud inimene," ütles Helme.

Ta lisas, et vastuvõetamatu on ka see, et piirangutega tuldi välja kohe pärast valmisi.

Sellega nõustub ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

"See vajab arutelu parlamendi saalis. On selge, et nii ulatuslike ja põhimõtteliste piirangute rakendamine tuleks teha seaduse tasemel ja parlament peab siin olema kaasatud, parlament peab saama kaasa rääkida ja parlament peab saama otsustada. Mulle tundub, et praegu on küll valitsus sellises meeltesegaduse olukorras," kommenteeris Seeder.

"Kindlasti parlamendil võiks olla täiendav roll. NETS-iga eelmise valitsuse ajal on ka antud valitsusele võimalus neid piiranguid kehtestada just sellepärast, et meil on vaja tegutseda väga kiiresti. Parlamendis võtavad arutelud aega, aga need arutelud tuleb kindlasti ette võtta," ütles Kallas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: