Eesti võttis soodustingimustel vanaduspensioni saavate ametite nimekirja üle Nõukogude Liidust. Pension on ette nähtud inimestele, kelle tööd peeti tervist kahjustavaks ja töövõime vähenemise kompenseerimiseks on võimalik neil taotleda pensionit viis kuni kümme aastat enne vanaduspensioni iga. 

Praeguseks on sooduspensioni saavate ametite nimekiri aga aegunud. Pensione makstakse senistel tingimustel siiski kõigile inimestele, kes tervist kahjustaval ametil piisavalt kaua töötasid. Seda, kas inimeste töövõime on tegelikult ka vähenenud, ei kontrollita - paljudel juhtudel see tegelikult nii ei ole. Samal ajal on aga töövõime langenud paljudel teistel inimestel, kellel sooduspensionile õigust ei ole. 

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis kooskõlastusringile eelnõu väljatöötamiskavatsuse kehtiva süsteemi muutmiseks. 

Ministeerium märgib dokumendis, et soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteem ei soodusta inimeste töötamist vanaduspensionieani, kuna annab võimaluse jääda noorelt pensionile ning teatud juhtudel motiveerib töölt lahkuma. 

Kuigi nimekiri sooduspensioni õigusega ametitest pärineb Nõukogude Liidu ajast, siis inimesed, keda muudatus puudutaks, ei ole enamasti tegelikult nõukogudeaegsetes tingimustes töötanud. Praeguseks on töötingimused nendes valdkondades oluliselt muutunud ja ministeeriumi hinnangul ei ole töökeskkond ega võtted toonastega võrreldavad. 

Neile, kellel on töövõime aga tervisekahjude tõttu vähenenud, on saamata jäänud tulu kompenseerimiseks loodud töövõimetoetus ja töötusriski kaitseks töötuskindlustushüvitis. 

Soodustingimustel varem pensionile jäänud inimestel on õigus saada oma pensioniea jooksul rohkem pensioniraha kui teistel pensionäridel. Ühesuguse sotsiaalmaksu tingimustes tähendab see, et need pensionid makstakse kinni teiste pensionäride pensioni arvelt.

Mullu sai soodustingimustel vanaduspensioni 31 130 inimest, kes moodustasid kõikidest vanaduspensionäridest ligi 10 protsenti. Täiendav kulu varasema pensioni maksmisest üldise pensionieani oli aastas 33 miljonit eurot. Väljateenitud aastate kohta sai pensioni 2530 pensionäri, kellele oli täiendav kulu 10,2 miljonit eurot aastas. 

Ministeerium juhib tähelepanu, et selle arvelt oleks näiteks 2020. aastal saanud maksta igale vanaduspensionärile üle 140 euro rohkem. 

Eelmisel aastal läks soodustingimustel vanaduspensionile 730 inimest. Neist kõige rohkem mere- ja jõelaevanduse ametikohtadelt, ühtlasi ka raudteetranspordis töötanud inimesed ning keevitajad, ehitajad ja lukksepad. 

Alates 2024. aastast peaks plaani kohaselt töötukassa määrama ja maksma töö tõttu vähenenud töövõimega inimestele uut toetust. Seda makstaks lisaks töövõimetoetusele ja selle saamise õigus ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast.

Sooduspensioneid määrataks edaspidi vaid inimestele, kellel on 2024. aastaks soodusstaaž täis kogutud.

Muudatusega oleks sooduspensionile õigus neil, kes on selleks vajaliku tööstaaži välja teeninud 2036. aasta lõpuks.