Kõik erakonnad soovivad silma teha lasterikastele peredele. 2017. aastal kasvas nende toetus hüppeliselt. Kui peres kasvab kolm last, saab pere kokku toetust 520 eurot kuus, sest alates kolmandast lapsest lisandub nüüd lastetoetusele 300-eurone lasterikka pere toetus.

Ent esimese ja teise lapse lastetoetuseks pole lubadusi välja käinud keegi ning ka koalitsioonilepingust seda ei leia. See on juba aastaid muutumatult 60 euro peal lapse kohta püsinud. Ometi ei kata see isegi mitte huvihariduse kuutasu maksumust.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tunnistas, et valitsusel kavatsust esimeste laste lastetoetust tõsta ka pole.

"Seda plaani täna muidugi ei ole, et esimese ja teise lapse toetust tõsta. See on toetus, mitte mingi lapse ülalpidamiskulu katmine. See on toetus, see on väärtustamine, ja sihitatud on sinna, kus statistika näitab meile, et mure toimetulekuga on suurem," selgitas Riisalo.

Ta lisas, et peretoetuste eesmärk laiemalt on lastega perede väljatoomine vaesusest.

"Nii on siis neid kolme ja enama lapsega peresid hulganisti vaesusriskist välja toodud," lisas minister.

Ometi näitab statistika, et suurimas vaesusriskis on just üksikvanema pered, kus reeglina kasvabki üks või kaks last.

"Kui me räägime päris vaesusest, siis selleks on riigil teised meetmed, mis ei ole seotud laste arvuga peres," selgitas Riisalo, lisades, et vaesusriskis on paratamatult ka puudega lastega pered või pered, kus vanem on puudega, kuid selle nimel tuleks rohkem tegelda perelepitusega, mis võimaldaks kohtuväliseid kokkuleppeid teise lapsevanemaga, kes lapse kasvatustöös ja ülalpidamisel igapäevaselt ei osale, et tema panus saavutada.