Perede koormus hooldekodukoha eest tasumisel peaks tulevikus vähenema

Foto: Olev Kenk/ERR

Valitsusel on töös lahendus, mis vähendaks perede koormust hooldekodukoha eest maksmisel. Tuleval aastal selle plaani rakendamiseks aga eelarves raha ei ole.

Hooldekodukoht maksab palju, sageli üle tuhande euro, sõltuvalt teenusepakkujast. Perede osaks eaka pereliikme hooldamise eest tasumisel langeb praegu ligi 80 protsenti. Selle hulka on arvestatud ka hooldatava pension. Tulevikus peaks perede rahastuse osakaal aga vähenema.

"Meil on välja pakutud komponendi põhine rahastusskeem, kus inimese osalust vähendatakse oluliselt ja kaks täiendavat osapoolt tuleb juurde – riik täiendava teenusega ja kohalik omavalitsus hoolduskomponendiga. See tähendab seda, et oleks jagatud vastutus kolmandik-kolmandik-kolmandik," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Praegu selleks muudatuseks aga eelarves raha ei ole.

"See vajab 45 miljonit [eurot]. Seda 45 miljonit meil järgmisel aastal ei ole," tunnistas Riisalo.

Seda, et kunagi hooldekodukoha saamiseks üksnes eaka sugulase pensionist piisaks ning riik ja omavalitsus ülejäänud kulud kannaks, ei juhtu aga kunagi, kinnitas minister.

"Peredelt see koormus päris ära ei kao kunagi, see ei olegi mõeldav ja loogiline. Need inimesed, kel ei ole lähedasi, ülalpidamiskohustusega isikuid, jäävad muidugi alati ühiskonna ülal pidada," täpsustas Riisalo.

Hooldekodu kui viimane võimalus

Riisalo ütles, et parema lahenduse puudumisel püütakse toetada neid inimesi, kes peavad oma lähedasi kodus hooldama. Ministri hinnangul ei peaks inimene olema seotud hooldatava inimesega sellisel määral, et ta enda elu elamata jääb, vaid ta peaks saama ka tööl käia, oma hobidega tegelda, end arendada jms.

Ent suured üldhooldekodud peaksid ka edaspidi jääma viimaseks võimaluseks. Tulevikus on suund üha enam toetatud koduhoolduse poole.

"Pakume toetust kohalikele omavalitsustele, et luua või ehitada teenusmajasid, mis on midagi seal kahe vahel – ei ole päris üldhooldekodu, kus inimene on väga kõrge kõrvalabi vajadusega, ega ka päris kodu enam mitte, vaid inimene saab elada suhteliselt iseseisvalt, väikese kõrvalise toega, aga mõistliku ressursiga," ütles Riisalo.

Ministri sõnul on hoolduskoormust ja -vajadust võimalik ka ennetada.

"Selleks on vaja hinnata, et me teame etteulatuvalt, milline abivajadus inimesel, sõltuvalt tema geneetilisest eelsoodumusest, elukeskkonnast ja kõigest muust sellisest tekkimas on. Siis on võimalik kohalikel omavalitsustel planeerida teenuseid, et ära hoida inimese ärakukkumist. Koduteenus võiks olla esimene, teine teenusmaja võimalus, kus inimene on piisavalt iseseisev veel, ja vähene hulk siis jõuaks ka üldhooldekodusse, mis on viimane paik," ütles Riisalo.

Ta tõdes, et üldhooldekodude elanikkond vahetub sageli, sest seal elatakse keskmiselt kuus-seitse kuud. Edasi on juba kalmistu.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: