Minister selgitas, et konkurentsiamet reguleerib elektri ja gaasi võrgutasu, samuti ühisveevärgi, kaugkütte, lennujaama- ja sadamatasusid. Viimastel aastatel on ametile juurde tulnud lisaülesandeid Baltimaade ja Soome gaasituru kokkupanekul, elektrivõrkude sünkroniseerimisel, rohepöörde alal, uue valdkonnana lisandub põllumajandussaaduste ja toiduturg. Samal ajal lähiriikides nagu Läti ja Leedu on konkurentsiametis suuremad eelarved ja rohkem töötajaid, mis võimaldab seal tarbijate huve paremini kaitsta (Eestis 45, Lätis 170, Leedus 245 teenistujat konkurentsi- ja regulaatorasutustes).

"Muudatustega soovime luua olukorra, kus järelevalvetasudest laekuva täiendava rahastamisega on paremini tagatud konkurentsiameti võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning teha järelevalvet. Tasude suurus saab olema kuni 0,2 protsenti müügitulust kaugkütte, elektri, maagaasi, vee ja postisektoris ning 0,02 protsenti lennunduse ja sadamate puhul," selgitas Lauri. Tasu hõlmab üksnes reguleeritud hindu (näiteks võrgutasusid), mitte vabaturuhindu (näiteks elektri hinda).

Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid. Järelevalvetasu tuleks konkurentsiametile eelnõu jõustumisel maksta üks kord aastas.

Kavandatava mudeli kasutusele võtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2022.