Kahel vaktsiinil on kaitse koroona vastu teistest nõrgemaks osutunud

COVID-osakond. Foto on illustreeriv.
COVID-osakond. Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Raigo Pajula/ITK

Kuigi vaktsiinid kaitsevad üldjuhul raske haigestumise ja haiglasse sattumise eest, tuleb vaktsineeritute nakatumisest ja hospitaliseerimisest välja, et AstraZeneca ja Jansseniga vaktsineeritute kaitse on mRNA vaktsiinidest – Pfizerist ja Modernast – proportsionaalselt nõrgem.

Kõigist ligi 73 000 Eesti inimesest, kes on tänavu koroonasse nakatunud, on vaktsineerimata olnud 68,1 protsenti. Täielikult on olnud vaktsineeritud 27,7 protsenti ning pooliku vaktsineerimiskuuriga 4,2 protsenti.

Ent kuidas jaguneb vaktsineeritute nakatumine?

Arvuliselt on enim nakatunuid vaktsineeritud Pfizeri vaktsiiniga Comirnaty, kuid see on ka loogiline, sest Pfizerit ongi kõige enam süstitud, seega on ka selle osakaal nakatunute seas suurim. Olulised on proportsioonid.

Kõigist vaktsineeritutest 67 protsenti on kaitsepoogitud Pfizeriga, 16 protsenti AstraZeneca vaktsiiniga Vaxzevria, kümme protsenti Moderna vaktsiiniga Spikewax ning kaheksa protsenti Jansseniga. Vaktsineeritute nakatumises ja haiglasse sattumises peaksid need proportsioonid siis enam-vähem samad olema. Ent siin tulevad esile mõningad erinevused vaktsiinide pakutavas kaitses.

Pfizeri osakaal on väiksem – 55 protsenti nakatunutest (67 protsendi asemel). Moderna osakaal nakatunutest on suisa kaks ja pool korda väiksem ehk vaid neli protsenti nakatunutest on kaitsepoogitud Modernaga (kümne protsendi asemel).

Janssen moodustab vaktsineeritutest kaheksa, ent nakatunutest kümme protsenti. AstraZeneca kaitse on proportsionaalselt kaks korda nõrgem – AstraZeneca osakaal nakatunutest on 31 protsenti (ehkki vaktsineeritutest on saanud seda vaid 16 protsenti).

Kõigist AstraZenecaga vaktsineeritutest on aasta jooksul nakatunud proportsionaalselt 5,4 protsenti, Jansseniga vaktsineeritutest 3,2 protsenti, Pfizeriga vaktsineeritutest 2,3 protsenti ning Modernaga vaktsineeritutest 1,1 protsenti. Seega on Pfizeri ja Moderna kaitse nakatumise ärahoidmisel olnud kõige tõhusam.

Haiglaravil on olnud tänavu koroonaga 9408 inimest. Neist 87 protsenti on olnud vaktsineerimata ning 8,4 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Kõigist haiglaravile sattunutest on olnud Pfizeriga vaktsineeritud 5,95 protsenti, AstraZenecaga 1,4 protsenti, Jansseniga 0,63 protsenti ning Modernaga 0,38 protsenti.

Ent taas tuleb arvesse võtta, et Pfizerit ongi kõige enam süstitud. Neid osakaale arvesse võttes vastavad Pfizeri, AstraZeneca ja Jansseniga nakatumised nende süstimise osakaalule, Moderna aga on osutunud tõhusamaks – ehkki proportsionaalselt on seda süstitud kümnele protsendile vaktsineeritutest, siis haiglasse sattunud vaktsineeritutest moodustavad nad 4,5 protsenti.

Toimetaja: Merilin Pärli, Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: