Psühholoogid koroonaajast: vanemate emotsionaalne seisund mõjutab ka lapsi

Foto: ERR

ETV saade "UV faktor" uuris sel nädalal, kuidas on pandeemia mõjutanud peresuhteid. Saates olnud lastepsühholoogid tõdesid, et vanemad peaksid kriisiajal jälgima enda emotsionaalset seisundit, sest see mõjutab väga palju ka nende lapsi.

Saates rääkisid Raimond ja Jane Kaljulaid ning Karin ja Rasmus Rask, kuidas nende pere on koroonapandeemia ajal toime tulnud ning mis on olnud selle aja mured ja rõõmud.

Saates rääkisid pandeemiaajaga toimetulekust ka lastepsühholoogid Triinu Tänavsuu ja Mariana Saksniit.

Triinu Tänavsuu rääkis saates, et see, kuidas väikeste laste vanemad end koroonapandeemia ajal tunnevad, mõjutab väga palju nende järeltulijaid. Tema sõnul näitas ka Tartu ülikoolis tehtud emotsionaalse enesetunde uuring, et eriolukorra ajal eelmisel aastal enam kui poolel rahvastikust olid olulised kliinilise depressiooni ja vaimse kurnatuse sümptomid.

"Praegu pole Eestis teadusuuringuga uuritud, kuidas see lapsi mõjutab, aga varasematest uuringutest on teada, et vanemate kõrge stressitase võib mõjutada lapse emotsionaalset kohalolekut ja üldse peresuhteid," lisas ta.

Saatejuht Urmas Vaino tõi esile USA-s tehtud uuringu, mis väidab, et koroona ajal sündinud lastel võib olla madalam IQ. Mariana Saksniit tõdes, et see võib ka Eestis nii olla.

Saksniit nõustus ka Tänavsuuga, et vanemate vaimne seisund mõjutab laste vaimset seisundit. See väljendub lastes aga hilisemas vanuses.

"Nagu Triinu ütles, väikeste laste vaimne seisund on otseselt mõjutatud sellest, milline on nende vanemate vaimne seisund. Ja kui me väga sageli täiskasvanutena oskame tunnetega toime tulla, ka tundeid alla suruda, siis lapsed sageli on sümptomi kandjad, mis tähendab, et nad võtavad sümptomid üle ja reguleerivad neid enda toimetuleku oskuste võtmes ja seetõttu me tulemusi laste vaimses tervises võime näha alles laste hilisemas vanuses. Need võivad olla seotud tänase päevaga, aga hiljem avalduda," selgitas ta.

Saksniidu sõnul peaksidki väikelaste vanemad jälgima enda emotsionaalset seisundit.

Tänavsuu märkis, et pandeemia ajal tuleb eriti jälgida ka seda, et väikesed lapsed ei jääks liiga pikaks ajaks ekraanide ette. Saksniit ütles, et praktikas tuleb seda aga ette rohkem kui vanemad tunnistada tahaks.

"Sellel on mõju lapse närvisüsteemile ja harjumuste kujunemisele tulevikuks. Sellest võib tulla probleem," sõnas ta ja tõdes, et väga paljudel lapsevanematel endal on nutisõltuvus.

Saates tuli juttu ka juba kooliealistest lastest, kes on pidanud viimasest kahest kooliaastast palju distantsõppel veetma.

"Minul süda väga valutab praeguste gümnasistide pärast, sest Tartu ülikooli psühholoogiainstituudi eriolukorra ajal tehtud stressiuuringust tuli välja, et 18-24- aastastel noortel oli kõige rohkem vaimse tervise probleeme. Nooremate kohta ei tea, sest neid ei uuritud," rääkis Tänavsuu.

Ta märkis, et teismeliste üks arenguülesanne on leida endale sõpru ja tuttavaid, see on inimeseks kasvamise osa. Piirangute ajal on see aga väga keeruline ning see võib tekitada noortes ärevust.

Saksniit ütles samuti, et sotsiaalsed suhted väljaspool kodu on noorukitele eriti tähtsad.

Saksniidu sõnul näitavad kriisid tavaliselt ära, kui peresuhted on haprad ning kriis sunnibki tõsisemalt otsa vaatama oma partnerile ja lastele ning võtma üksteise jaoks aega.

Saksniidu soovitus peredele praeguseks pandeemiaajaks on mõelda, mis ja kes on päriselt tähtis. "Teha perega koos sellest nimekirjad. See võib kõlada lapsikult, aga see on oluline. Kirjutame igaüks paberile ja võrdleme. See, et me üksteisel olemas oleme, on kõige tähtsam, sealt pealt annab edasi lahendada kõiki muresid," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: