Eksperdid kaaluvad, kas soovitada läbipõdemistõendi pikendamist aastani
Mitmete ekspertide hinnangul võiks praegu kuus kuud kehtivat koroonaviiruse läbipõdemise tõendit pikendada aastani. Sotsiaalministeeriumi eksperdid ja teadlased on võtnud arutluse alla, kas ka valitsusele anda vastav soovitus, samal ajal on kriisi fookus täituvatel haiglatel.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik on öelnud Euroopa ühtsele lähenemisele viidates, mille järgi kehtib üle-euroopaline tõend kuus kuud, et tõendi pikendamise arutelude juurde võiks millalgi hiljem tagasi tulla.
Kuna Euroopa tõend kehtib lühemalt, pole Kiige hinnangul ka mõtet Eesti tõendit sellest pikemaks ajaks väljastada.
Teadusnõukoja juht Irja Lutsar märkis, et teadusnõukoda on omalt poolt soovituse tõendi pikendamiseks andnud, kuid teemat peavad arutama ka teised eksperdid.
Sotsiaalministeeriumi teatel ekspertide ja teadlaste arutelud sel teemal veel jätkuvad ning tõendi pikendamine oli jutuks ka nädala algul toimunud kohtumisel.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Marje Oona sõnul tuleb arvestada, et ka teistes riikides on vaktsineeritutele ja läbipõdenutele Eestist erinevad nõuded.
"Suvel oli teemaks see, et kui tõesti inimesel on antikehade tase kõrge, kuidas me temale siis vaktsineerimist soovitame. Sellisel puhul me soovitasime esmaseks vaktsineerimiseks ainult ühte vaktsiinidoosi," rääkis Oona.
"Paljudes riikides on ju nii, et läbipõdenud ikkagi peavad ennast vaktsineerima või soovitatakse kahte vaktsiinidoosi, mis on vajalik sertifikaatide jaoks. Aga meil riigisiseselt piisab ühest vaktsiinidoosist. Samuti on tõhustusdooside osas, me praegu ei soovita rutiinselt tõhustusdoosi neile, kes on põdenud ja ühe vaktsiinidoosi juba saanud," rääkis ta.
Isamaa esimees toetab
Tõendi pikendamise mõtet on poliitikutest toetanud näiteks Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes märgib, et meditsiiniringkondade sõnul võib ka läbipõdemine anda viiruse vastu tugeva immuunsuse.
"Jääb arusaamatuks, miks läbipõdemise järel antakse poole lühem ametlik immuunsusperiood kui vaktsineerimise puhul. Need peaksid vähemalt siis olema sama pikad," rääkis Seeder.
Isamaa esimehe hinnangul ei takista Euroopa kuuekuine piirang siseriiklikult tõendi pikendamist, kuna riikides kehtivad nii või naa erinevad piirangud, millega peab end reisides kurssi viima. Ühtlasi on erinevad reeglid ka kolmandatesse riikidesse reisimisel.
Seeder märkis, et lühem periood võib inimesi küll tõendi saamiseks vaktsineerima meelitada, aga selle efekt oleks vaid statistiline. "Sellisel juhul me kulutame ressurssi ja tegeleme nende inimesega, kes ümbritsevale ühiskonnale on vähem nakkusohtlikud ja keda võib-olla ei ole vaja vaktsineerida, selle asemel, et kulutada energiat nendele inimestele, kes on riskirühmas, üldse vaktsineerimata või pole läbi põdenud. Me tegeleme siis ju valede asjadega," rääkis Seeder.
Reformierakonna minister kõhkleb
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul on praegu pakilisemaid teemasid millega tegeleda, kuid valitsus kuulab otsuste tegemisel teadlaste soovitusi.
Riisalo märkis, et praegu ei ole erakond ega valitsuskabinet läbipõdemise tõendi pikendamist arutanud. "Põhimõtteline lähenemine on see, et me usaldame ekspertteadmisi. Otsuseid, mis on tegelikult inimestele head, saavad teha ainult eksperdid," ütles ta.
"Ma kardan seda, et antud hetkel on üsna palju akuutsemaid teemasid, mis vajavad arutelu. See ei ole praegu tänases päevas, kui me võitleme, et meil ei oleks haiglad üle koormatud, kõige tähtsam ülesanne," rääkis Riisalo. "Tähtsam on ikkagi see, mida teha, et inimesed oleksid vaktsineeritud," lisas ta.
Riisalo hinnangul ei peaks ka praeguses olukorras otsima viimaseid õlekõrsi, et mitte vaktsineerida ja läbipõdemise tõendit pikendada. "See ei ole kindlasti kõige olulisem teema hetkel," ütles ta.
Toimetaja: Barbara Oja