Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul on korduvalt koroonaga nakatunud inimesi Eestis väga vähe.

"Neid on kuskil paarisaja kuni neljasaja ringi," ütles Härma. "Kui me vaatame, mis see läbipõdemise järgne nakatumine on, et siis see on kuskil 0,2 protsenti."

Ka välismaalt tuleb üha uusi uuringuid, mis ütlevad, et läbipõdenud inimese oht nakatuda pole sugugi suurem kui vaktsineeritud inimesel.

"Ja kõik uuringud Eestist, mis praegu on olemas, näitavad, et läbipõdenute immuunkaitse on vähemalt võrdväärne, Eesti andmetel isegi parem, kui keskmiselt vaktsiini saanutel," ütles valitsust nõustava teadusnõukoja liige Andres Merits.

See ei tähenda muidugi, et inimesed ei peaks vaktsineerima. Need, kes mõtlevad läbipõdemisega immuunsust püüda, mängivad omamoodi vene ruletti.

"Läbipõdemisega tekib hea immuunsus, aga me kunagi ei tea, kellel tekib ka väga raske haigus ja kes satub intensiivravisse," sõnas teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

"Läbipõdemisega seotud riskid on sõltuvalt vanusest kümneid ja kümneid kordi suuremad kui vaktsineerimisega seotud riskid," lisas Andres Merits. "Aga kui on juba nii juhtunud, et inimene on läbi põdenud, siis ei ole ka absoluutselt mingit põhjust ignoreerida teaduslikke andmeid ja öelda, et mingil põhjusel neile seda koroonapassi ei saa anda 12 kuuks."

Eksperdid soovitavad koroonatõendi korda muuta

Valitsuse otsuse järgi antakse Eestis välja kahte tüüpi koroonatõendeid. Vaktsineeritud inimeste tõend kehtib 12 kuud, vaktsineerimata, kuid haiguse läbi põdenud inimeste tõend kuus kuud.

Irja Lutsari sõnul on arutelud selle üle, kas läbipõdemise tõendit tuleks pikendada, käinud juba mõnda aega.

"Teadusnõukoda on öelnud oma arvamuse, lähtudes sellest kirjandusest, mis meile kättesaadav oli, et nii vaktsineerimise tõend kui läbipõdemise tõend võiks kaksteist kuud kehtida," ütles Irja Lutsar.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp teatas kirjalikus kommentaaris, et läbipõdemise tõendi pikendamist on tõesti arutatud ning sel teemal võiks eksperdid uuesti koguneda.

"Meie eksperdid ei poolda tõendi kehtivuse aja pikendamist," märkis Alasepp samas ning lisas, et "pole uuringuid, mis kinnitaks, et erinevates patsiendigruppides enamikel on läbipõdemise järel pikemaaegne püsiv kaitse haigestumise vastu."

Keda Alasepp ekspertide all mõtles, kirjast ei selgunud. Irja Lutsar ütles, et uuringuid on ja tuleb üha juurde. Lutsari sõnul ei saa veel küll kindlalt väita, et läbipõdemine annaks vaktsineerimisest parema kaitse. "Aga meil on ilmselt piisavalt teadmisi, et üks ei ole teisest halvem," lisas Lutsar.

Heidi Alasepp märkis, et praegu tasuks siiski ettevaatlik olla. "Samamoodi toimib täna valdav enamus Euroopa riikidest. Vaid kaks riiki – Taani ja Norra on täna tõendi kehtivust pikendanud, need riigid erinevad meist oluliselt kõrge vaktsineerituse taseme poolest," kirjutas Alasepp.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikme Marje Oona sõnul pandi Euroopa Liidu põhimõtted ja ka meil praegu kehtivad reeglid paika siis, kui andmeid nii vaktsineerimise kui läbipõdemise kohta oli praegusest hulga vähem.

"Esialgsed andmed näitasid seda, et vaktsineerimisjärgne neutraliseerivate antikehade tiiter on väga kõrge ja isegi kõrgem kui läbipõdemise järgselt," ütles Oona. "Aga praegu me näeme seda, et läbimurdeinfektsioone võib esineda nii vaktsineerimise järgselt kui ka läbipõdemise järgselt. Ja läbipõdemise järgselt ei ole neid tegelikult sugugi mitte rohkem."

Sestap on Oona sama meelt Lutsari ja Meritsaga ning leiab, et koroonatõendite kord tuleks üle vaadata. "See tõendi kehtivuse aeg võiks olla ka läbipõdemise järgselt kaksteist kuud."

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma rõhutab, et veel parema kaitse saab inimene siis, kui ta lisaks läbipõdemisele vaktsiinisüsti juurde võtab. Selle üle, kui pikalt võiks kehtida läbipõdenu koroonatõend, arutatakse tema sõnul üle maailma.

"Epidemioloogilisest vaatest, kui meil ei ole probleem korduvnakatumistega, siis mina ütleks küll seda, et see läbipõdemine võiks olla pikema tõendiga," sõnas Härma.

Kiik: kuus kuud on Euroopas kokku lepitud

Valitsuse pressikonverentsil selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et haiguse on läbi põdenud see, kes on teinud positiivse PCR-testi. "Ja see test võib näidata seda, et inimene on väga raskelt haige, tal on tugev immuunreaktsioon, võib näidata ka seda, et tema organismist leiti seda viiruse RNA-d, ta võib olla selle viirusega väga nõrgalt kokku puutunud ja tal võib-olla üldse pole antikehasid või need on väga madalad." Viirusega vaid vilksamisi kokku puutunud inimestele mõeldes oleks koroonatõendi kehtivuse pikendamine Kiige hinnangul riskantne.

Ka Härma sõnul näitavad senised juhtumid, et korduvnakatumise tõenäosus võib sõltuda sellest sellest, kui raskelt inimene esimesel korral põeb.

"Üldjuhul, kui ikkagi väga kergete sümptomitega, ja mõned inimesed ka ütlevad, et täitsa asümptoomselt sai läbi põetud, et nendel see tõenäosus korduvnakatuda on natukene suurem," ütles Härma.

Sarnaselt Heidi Alasepale märkis ka Tanel Kiik, et Eesti reeglid lähevad kokku Euroopa Liidu omadega.

"Euroopa Liidus on kokku lepitud läbipõdemise tõendid ühetaolisena," rõhutas Kiik. "Kui me tahaksime nüüd midagi muuta Eesti riigis, siis see tähendab, et meil tuleb luua täiesti uus tõend, täiesti uus formaat. See ei kehtiks Euroopa Liidus, see võiks teoreetiliselt kehtida siseriiklikult."

Õiguskantsler Ülle Madise ütles esmaspäeval riigikogu sotsiaalkomisjonis, et Eesti võiks siiski kaaluda läbipõdenute tõendi pikendamist. Seda vaatamata sellele, mida teevad teised riigid.

"Küsimus ei ole piiride ületamises," märkis Madise ning märkis, et piiri ületades tuleb niikuinii järgida sihtkoha reegleid. "Küsimus on selles, millised reeglid kehtivad Eestis. Ja Euroopa Liidu reeglid ei keela Eestil arvestada ka antikehade tõendit või siis pikema perioodi vältel läbipõdemise tõendit."

Eesti nakatumisandmetele viidanud Mari-Anne Härma ütles, et tõenäoliselt arutelud siiski väga kaua ei kesta ning lähiajal võib tulla ka otsuseid. Tanel Kiik nõnda optimistlik pole.

"Ta on küllalt keeruline teaduslik debatt, ta on küllalt keeruline Euroopa Liidu tehniliselt, kuna kokkulepe on praegu see kuue kuu loogika. Nende arutelude juurde võime kunagi tagasi tulla aga kellelgi ootama jääda seda ma kindlasti ei soovita," sõnas Kiik.