Erameditsiin näeb oma rolli koroonakriisi ajal plaanilises ravis
Erameditsiiniasutused panustavad koroonakriisi lahendamisse testimise ja vaktsineerimisega ning plaanilise ravi jätkamisega, mida on Covidi-patsientide suure hulga tõttu riigi haiglates tugevalt vähendatud.
"Koroonahaigete ravi on ikkagi mõistlik koondada teatud keskustesse, teatud haiglatesse. Meie saame aidata kõige muuga, kuna plaanilist ravi ei saa ka lõputult edasi lükata või tegemata jätta," rääkis erahaigla Fertilitas juhataja Ivo Saarma reedel "Vikerhommikus". Ta rõhutas, et erameditsiin on olnud koroonakriisi kaasatud testimise ja vaktsineerimisega, millest testimine ongi praegu suures osas eraettevõtete käes.
"Tegelikult on erameditsiinil täiesti oma koht olemas praeguses kriisisituatsioonis," rääkis Saarma. Tema sõnul ei ole vahet, mis omandivormis tervishoiuteenust osutatakse, sest ka suur hulk nende tööst on seotud ravikindlustusega ja ollakse partneriks haigekassale. "Me käitume ju ühiste reeglite järgi ja suudame ka sama kvaliteediga teenust pakkuda," rõhutas ta.
Küsimusele, kas ta näeb ka võimalust, et eraettevõtetest võiks meedikuid Covid-19 ravisse suunata, ütles Saarma, et need, kes saavad, on juba appi läinud. Aga paljud, kes suudaksid seda tööd teha, lihtsalt ei saa oma praeguse ameti tõttu minna, kuna ka see roll oluline. "Lisaks on ka kolmas grupp, kes ei soovigi minna ja neid ei motiveeri kuidagi, ka palgaga," märkis haiglajuht ning lisas, et mõni inimene on ka ähvardanud isegi töölt ära minna, kui teda peaks koroonaravisse suunatama.
"Käsuga ei saa seda küsimust lahendada, see tähendaks erameditsiini hävitamist," tõdes Saarma.
Üleskutsega loodetakse koroonahaigete raviks leida uusi meedikuid
Neljapäeval kohtunud haiglate liidu ja eratervishoiuasutuste liidu juhid arutasid võimalusi, kuidas koroonapatsientide poolt ülekoormatud haiglatele erasektorist abi leida ning lepiti kokku, et tehakse sellekohane üleskutse.
"Siit ei saa oodata mingit väga suurt läbimurret, et erasektor jätab oma tööd pooleli ja inimesed tulevad haiglasse tööle. Esiteks pole suur osa nendest selleks kvalifitseerunud, teiseks on neil ka rutiinsed tegevused ja kohustused, mida nad peavad tegema. Pluss veel tänased Covidi-kohustused," tõdes haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule. Ka tema märkis, et eratervishoid juba panustab, korraldades testimist ja vaktsineerimist.
Eratervishoiuasutuste liidu juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul saadab liit siiski välja üleskutse, et leida juurde vabatahtlikke.
"Me ei saa juba puhtalt õigusruumi pärast sundida kedagi teise tööandja juures töötama. Selleks peaks tekkima eriolukord, ma loodan, et seda ei teki. Kui valitsuse poolt korraldatakse asju selliselt, siis on teine olukord, siis tekib ka vastav õigusruum," märkis Allik.
Kuigi täpset numbrit ei osanud Allik välja tuua, saaks tema hinnangul nii kaasata kuni paarsada inimest. See aga tähendaks testimise ja vaktsineerimise võimekuse langust. Lisaks jääks ära erasektori pakutav plaaniline ravi.
"Meie teenus on valdavalt plaanilise ravi ambulatoorne osa. Praeguses olukorras, kus haiglad on seda jõuliselt vähendanud ja teevad seda veelgi, siis selleks, et vähegi selles valdkonnas võimekust hoida, näevad eratervishoiuasutused pigem võimalust seda ravi pakkuda rohkem. Nii säiliks neile, kes seda ravi vajavad, mingigi võimalus ravi saada," rääkis Allik.
Tema hinnangul nii rängaks olukord tõenäoliselt siiski ei lähe. Kui ühes haiglas jääb personalist puudu, peaks esmalt kaaluma, kas abi saab leida haiglavõrgust seest.
"Mina kujutan küll ette, et võib-olla peab alustama teatud ümberkorraldustest haiglate sees või haiglate vahel. Minna piirkondadest, kus olukord on leebem, appi sinna, kus on lisakäsi vaja. Just sellest lähtuvalt, et haiglates on kõige paremini kvalifitseerunud personal," ütles Allik.
Toimetaja: Mait Ots