Personalikriisis hooldekodud on valmis palkama võõrtööjõudu
Eesti hooldekodud on valmis personalikriisi leevendamiseks palkama hooldajaid väljastpoolt Euroopa Liitu, näiteks Ukrainast. Samas on takistuseks välismaalaste seadusega kehtestatud kohustus maksta inimestele, kes ei ole hooajatöötajad, sektori keskmisest peaaegu poole kõrgemat palka.
Viljandi vallale kuuluva Pärsti pansionaadi palgal on 18 hooldustöötajat. Kuna neli hooldajat on oma tavapäraste tervisehädadega haiguslehel, on juhataja Le Hussar otsinud ajutist tööjõudu ja ka leidnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kuid endiselt on suur puudus püsivast asendustööjõust, et läbipõlemise piiril töötavatele hooldajatele anda puhkust. Viimases hädas pöördus ta ühe firma poole, et värvata koroonahooajaks asendustööjõudu Ukrainast.
"Tegime kõik dokumendid omalt poolt korda, Ukrainas leiti inimesed, kes meile sobivad. Kahjuks selgus politsei- ja piirivalveameti poolt, et meie oma EMTAK-koodiga (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator) ei saa võtta hooajatöölisi. Mis tähendab seda, et meie peaksime maksma Ukrainast tulevale töötajale 1447 eurot brutopalka," selgitas Hussar.
Kui Pärsti pansionaat suudab oma parimatele hooldajatele maksta 1000-eurost palka, siis välismaisele tööjõule poole kõrgema tasu maksmine oleks ebaõiglane oma töötajate suhtes. Nii suur palgatõus tõstab oluliselt hooldekodu kohamaksu, mis tuleb elanike või nende lähedaste taskust.
Viljandi abivallavanem Irma Väre leiab, et pooleteise tuhande euro suuruse palga maksmise kohustus ajutisele, keeleoskuseta ja väljaõppeta võõrtööjõule tundub eriti ülekohtune, kuna see on suurem kui Eesti õpetaja riiklik miinimumpalk.
"Mina näen siin hoopiski riigi tasemel seda probleemi, et neid teemasid tuleks arutada. Võib-olla see palgatase, mis vastavalt määrustele on sotsiaal- ja hooldustöötajatele on kehtestatud, kui me võõrtööjõudu värbame, peaks olema kindlasti madalam," kommenteeris Väre.
Pärsti pansionaadi juhataja Le Hussar näeb lahendust selles, kui muuta välismaalaste seadust ajutiselt nii, et võõrtöölisi saaks värvata sarnase tasuga, mida makstakse kohalikule tööjõule.
"Pigem ma arvan praegu, et eesmärk peaks olema sotsiaalvaldkonda - ja laiemalt nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonda - lisaraha leidmine. Aga ma arvan, et selliste nii-öelda ajutiste võõrtööjõuga tehtud lahendustega tegelikult sotsiaalvaldkonna muresid ei lahenda," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Toimetaja: Merili Nael
