Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali uue koosseisu kinnitas eelmine kultuuriminister Anneli Ott 3. novembril.

"On muret tekitav, et uude rahvakultuuri sihtkapitali koosseisu ei ole nimetatud muuseumivaldkonna spetsialisti. /.../ Selle otsusega on muuseumivaldkond, kui kultuuripärandi (sh rahvakunsti ja -kultuuri) ja rahvusliku identiteedi säilitaja, uurija ja vahendaja jäetud põhjendamatult kõrvale oma valdkonna otsustusprotsessist," kirjutasid muuseumivaldkonna huvikaitseorganisatsioonide Eesti muuseumiühing juhatuse esimees Kerttu Männiste ja ICOM Eesti rahvuskomitee juhatuse esimees Agnes Aljas ühises kirjas.

Nad tõid välja, et mõlemad organisatsioonid esitasid kultuurkapitalile õigel ajal oma kandidaadi, keda toetas ka Eesti folkloorinõukogu. Muuseumivaldkonna esindaja on kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali koosseisu kuulunud alates 1999. aastast.

Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital on oluliseks toetusmeetmeks Eesti muuseumides toimuvale uurimis-, eksponeerimis-, populariseerimis- ning haridustegevusele. 2021. aasta kolme taotlusvooru jooksul on rahuldatud enam kui 70 muuseumi taotlust üle-eestiliselt kogusummas ligi 180 000 eurot.

8. novembril avalikustas kultuurkapital sihtkapitalide uued koosseisud järgmiseks kaheks aastaks. Rahvakultuuri sihtkapitali uude koosseisu kuuluvad Jorma Sarv, Liina Veskimägi-Iliste, Marju Kõivupuu, Piret Voolaid, Raul Talmar, Tarmo Kivisilla ja Tiina Tegelmann.

Lisaks muuseumivaldkonna kahele huviorganisatsioonile on pöördumisele alla kirjutanud ka SA Eesti Kunstimuuseum, SA Narva Muuseum, SA Eesti Meremuuseum, SA Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Linnaajaloo Muuseumid (Tartu Linnamuuseum), Eesti Tervisemuuseum (SA Eesti Tervishoiu Muuseum).

Mures ka sise- ja maastikuarhitektid

Rahulolematuid uute sihtkapitalide koosseisudega on teisigi. Sarnase murekirja muuseumivaldkonna esindajatega saatsid kultuuriministrile arhitektuuri sihtkapitali uue koosseisu kohta sisearhitektide ja maastikuarhitektide esindajad.

"Tunneme väga tõsist muret, et arhitektuuri sihtkapitali koosseisu pole määratud Eesti Sisearhitektide Liidu (ESL) ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu (EMAL) esindajaid. ESL esitas õigeaegselt vastava kandidaadi Eesti Kultuurkapitalile. Näeme siinkohal riivet kultuurkapitali seaduse §-i 14 punktiga 1, mis sätestab, et iga sihtkapitali tegevust korraldab selle sihtkapitali nõukogu, kuhu kuulub seitse vastaval kultuurialal tegutsevat isikut, kelle on esitanud selle kultuuriala ühendused," kirjutasid ühises pöördumises sisearhitektide liidu juhatuse esimees Reio Raudsepp, maastikuarhitektide liidu juhatuse esimees Kristiina Kupper ja arhitektide liidu president Andro Mänd.

Nad märkisid, et selle otsusega on arhitektuurivaldkonna kui kultuuriala olulised ühendused sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur jäetud põhjendamatult kõrvale oma valdkonna otsustusprotsessist. ESL olnud kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali koosseisus esindatud alates 1999. aastast, järjepidevalt alates 2003. aastast.

Protestijaid lisandub veel

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit koos teiste valdkonna organisatsioonidega saatsid reede hommikul kultuuriministrile päringu kultuurkapitali näite- ja rahvakultuuri sihtkapitalide liikmete määramise kohta.

"Tantsuvaldkonna organisatsioonid ning ühiskandidaate toetanud rahvakultuuri ning etenduskunstide valdkonna teised organisatsioonid paluvad selgitust, mis põhjustel on laiapõhjalise valdkondliku toetusega ühiselt esitatud kandidaadid jäänud rahvakultuuri sihtkapitali ning näitekunsti sihtkapitali liikmete valikust välja," küsiti pöördumises, millele kirjutasid alla 13 asutust ja organisatsiooni.

Nad selgitasid, et tantsuvaldkond toimib Eestis suuresti projektipõhiselt ning kultuurkapital on olnud peamiseks tantsuprojektide ja tantsuvaldkonna inimeste toetajaks.

"Kahetsusväärselt on sel korral mööda mindud valdkonna ühiselt esitatud kandidaatidest."

Kultuuriministeerium: valdkondi on rohkem kui kohti

Kultuuriministeeriumist öeldi ERR-ile, et valik on alati keeruline, sest sihtkapitalis on vähem kohti kui valdkondi.

"Valik sihtkapitalide nõukogudesse on alati keeruline, kuna kõikide valdkondade alavaldkondi ei ole paratamatult võimalik katta ning mõnes koosseisus on esindatus veidi kaudsemalt. Näiteks muusikavaldkonnas on alavaldkondi rohkem sihtkapitali liikmete arv, mis on seitse. Sellistel juhtudel on sihtkapitalil võimalus küsida lisaekspertiisi juurde, mida on ka tehtud. Liikmed vahetuvad iga kahe aasta järel," lausus ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus.

Kompus lisas, et ükski sihtkapitali liige ei saa esindada kitsalt oma valdkonda. 

"Sihtkapitalide nõukogude koosseise kinnitades peetakse oluliseks, et kõikides valdkondades oleks kaetud võimalikult lai teadmiste ja kogemuste spekter. Samuti ei saa sihtkapitali liige hinnata ega rahastada ainult oma tegevusala projekte, vaid kõiki taotlusi lähtuvalt ametlikest hindamiskriteeriumitest," lausus ta.

Kompus märkis, et kultuuriminister kuulab enne koosseisude kinnitamist ära kultuuriministeeriumi ametnike ja kultuurkapitali nõuanded.