Valitsus arutab selleks vajalikke meetmeid selle nädala istungil neljapäeval.

Siseminister Kristian Jaani ütles, et piirile ajutiste tõkete lisamine on praeguses olukorras sisuliselt piiriehituse kiirendamine.

"Meie piir on küll hästi valvatud ja migratsiooniohtu meie suunal piiril praegu ei ole. Selleks aga, et võimalike kriisiolukordadega hästi toime tulla, tuleb neiks valmistuda juba enne selliste olukordade tekkimist. Seega on PPA poolt võimekus ja valmisolek olemas, et piiritara rajamist ajutiste tõkete püstitamisega koostöös kaitseväega toetada. Ajutised tõkked on plaanis panna sinna, kus senise kogemuse järgi on olnud enim ebaseaduslikke piiriületusi või piiriületuse katseid," ütles Jaani.

Praegu valvatakse piiri tehniliste seireseadmete ja patrullimisega. Kokku oleks vajalik taristu 115 kilomeetril, meil on ehituslepingutega kaetud 63 kilomeetrit, millest 25 kilomeetrile on viivitusaed rajatud, lausus Jaani.

Kaitseminister Kalle Laanet lausus, et Eesti on igapäevaselt kontaktis liitlastega, et koordineerida tegevusi, kui olukord peaks eskaleeruma. "Alates hübriidrünnaku algusest oleme olukorda suure tähelepanuga jälginud ning olukorra lahendamisse panustanud nii tõkestustraadi saatmise, mehitamata lennuvahendite meeskondade kui ka viimati sõjaväepolitsei meeskonnaga Leetu," ütles Laanet.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on olukord Poola, Leedu ja Läti piiridel tõsine. "Eesti piirile praegu otsest ohtu ei ole, kuid arvestades lähiriikides toimuvat peame ka meie olema ennetavalt valmis ohu tõrjumiseks. Eesti on järjepidevalt oma välispiiri tugevdanud ja uue tõkke paigaldamine on osa plaanist," ütles Kallas.

"Toetame täiendavate Euroopa Liidu sanktsioonide vastuvõtmist füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes toetavad Valgevene režiimi tegevust hübriidrünnaku läbiviimisel," lisas Kallas.