PPA vs. BTA: kindlustusselts keeldub hüvitamast alarmsõidul tehtud kahjusid

Politseisõidukid.
Politseisõidukid. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kindlustuspartner BTA teatas, et ei hüvita kahjusid, mida politsei on tekitanud alarmsõite tehes. Alates kevadest kestnud vaidluses jääb selgusetuks, kes hüvitab kahjud seni, kuni riigiamet ja ettevõte omavahel kokkuleppele jõuavad.

Kaskokindlustust ühelegi alarmsõidukile ei osteta. Politsei- ja piirivalveameti hinnangul on alarmsõiduki oht viga saada nõnda suur, et igakuine kindlustusmakse kujuneks ebamõistlikult kalliks.  

Nii-öelda tavalise liikluskindlustusega on politsei sõidukid siiski kaetud. Juhul, kui vilkuritega auto põhjustab õnnetuse, maksab kindlustus kannatanu kahjud kinni. Vähemalt niimoodi on see aastaid käinud.  

Näiteks 2017. aastal toimus politsei süül 74 liiklusõnnetust, mille eest kindlustusfirma pidi maksma üle 120 000 euro. Neist õnnetustest 21 toimusid alarmsõidu käigus, millega tekitati kahju pisut üle 61 000 euro.

Politsei- ja piirivalveamet sõlmis 2018. aastal lepingu kindlustusfirmaga BTA Baltic Insurance Company. BTA lubas kindlustada 800 autot, millest ligi 700 on alarmsõidukid. Sõltuvalt sõidukist jääb keskmine kindlustusmakse aastas 200 euro kanti.

Spetsiifilisemate sõidukite maksed on suuremad. Näiteks veekahurite kindlustus maksab pisut üle 1500 euro, kraanaauto kindlustus ligi 2000 eurot ning veoautosse ehitatud juhtimiskeskuse kindlustus üle 1000 euro aastas.

BTA: kui riik vastutab, peab riik maksma

Kuni selle aasta kevadeni toimis kõik nagu valatult. "Kuid PPA-le teadmata põhjusel ja PPA-d teavitamata on BTA alates 2021. aasta kevadest asunud varasemat praktikat oluliselt muutma, keeldudes hüvitamast kahjusid, milles on osalenud eriõigust kasutanud alarmsõidukid," kirjutas politsei- ja piirivalveameti logistikabüroo juht Andres Sinimeri läinud neljapäeval.  

Kindlustusfirma avas oma argumente oktoobri lõpus. Ettevõte usub, et kui õnnetus põhjustatakse töötavate vilkuritega, ehk politsei teeb alarmsõitu, siis ei peagi kindlustusfirma kahjusid katma.

"PPA alarmsõiduk, kasutades avaliku võimu kandja eriõigust, on tekitanud kahju avalikõiguslikus suhtes ning seetõttu kuulub nimetatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse, mitte liikluskindlustusseaduse alusel," teatas kindlustusselts.

Kui kindlustusseltsi argument vett peab, toob see politseiautoga kokku põrganud inimestele palju sekeldusi. Näiteks juhul, kui kurikaela jälitav politseinik kellegi auto puruks sõidab, tuleks inimesel endal kahjud kokku arvutada. Siis peaks ta koostama spetsiaalse kahjude hüvitamise taotluse ning selle politsei- ja piirivalveametile saatma. Pärast seda võivad ametnikud kaks kuud isekeskis aru pidada, enne kui otsustavad, kas süü võetakse omaks ja kas inimese kahjunõue on ikka õiges suuruses.

"Meie seisukoht on, et lepingust tulenevalt peaks BTA kahjud hüvitama," kinnitas Sinimeri rahvusringhäälingule saadetud lühikeses kommentaaris. Olulisele kohtumisele viidates lubas PPA esindaja pikemaid kommentaare teisipäeva jooksul.

"Kui PPA oleks teadnud, et alarmsõidukite poolt ametiülesannete täitmisel põhjustatud kahju ei kuulu BTA poolt hüvitamisele, ei oleks PPA sellistel tingimustel lepingut sõlminud ega nõustunud ka tasuma kindlustusmakseid sõidukite eest, mille kasutusotstarbeks on märgitud alarmsõiduk, sest vastasel korral muutuks nimetatud sõidukite kindlustamine PPA jaoks põhjendamatult kulukaks," täpsustas Sinimeri kindlustusseltsile saadetud kirjas.

Politsei: võime kindlustusmaksed tagasi küsida  

Ametniku väitel rikub BTA lepinguga võetud kohustust. "Vastavalt lepingule tuleb kindlustada kõik lepingus nimetatud sõidukid, sh eriõigusi kasutavad alarmsõidukid," kirjutas Sinimeri.

Sinimeri lisas, et riigihanke käigus sai huvilistele ka selgitatud, et kindlustatud sõidukeid kasutatakse alarmsõidukina ja et sellega kaasneb kõrgem risk.

"BTA peab silmas pidama, et kui ta ei täida lepingut selles kokkulepitud tingimustel, on PPA-l õigus leping üles öelda olulise lepingu rikkumise tõttu," kirjutas Sinimeri ning märkis, et seda arvestab politsei ka järgmisi riigihankeid korraldades.

"Hankija võib kõrvaldada pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi," loetles Sinimeri.

Politsei- ja piirivalveamet juhtis muuhulgas tähelepanu, et kindlustuslepingut omal moel tõlgendades võib ettevõte alusetult rikastuda.

"Seega on PPA-l põhjust kaaluda alarmsõidukite eest tasutud kindlustusmaksete tagasi nõudmist alusetu rikastumise sätete alusel alates 2021. aastast," seisab kirjas.

Kes hüvitab kahjud, kuni vaidlused kestavad?

Kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse ütles, et teema, mille üle politsei- ja piirivalveamet ning BTA vaidlevad, pole iseenesest uus. Ehkki praktikas pole ükski kindlustusselts niisuguste argumentidega kahjude hüvitamist lõpetanud, on õigusteadlased sel teemal varemgi arutlenud.  

"Kuna me hakkame nüüd liikluskindlustuse seadust uuendama järgmisel aastal koos rahandusministeeriumiga, siis kindlasti on tegemist ühe teemaga, mis on vaja ära lahendada, et vältida olukorda, kus kannatanud probleemide ette võivad sattuda, nii et nad ei saa õigel ajal hüvitist," sõnas Jesse.

Ta selgitas, et kui sireenidega auto sõidab pahaaimamatu liikleja sõiduki puruks, vastutab riik selle eest igal juhul. PPA ja ettevõte vaidlevad aga, kas kindlustusselts peab riigi vastutuse enda kanda võtma. Niisuguste vaidluste vältimiseks on Jesse sõnul kaks võimalust.

"Millest esimene on see, et sõnaselgelt seadus sätestab, et liikluskindlustus kätkeb endas ka riigi vastutust."

Alternatiivse võimalusena võib malliks võtta kaitseväe sõidukid

"Kui näiteks sõjaväele kuuluv auto, millel kindlustuskohustust ei ole, õnnetuse põhjustab, siis kannatanule hüvitab kahju liikluskindlustuse fond. Ja esitab pärast tagasinõude riigile," selgitas Jesse.  

Aga mida peaksid tegema need, kes on sattunud kahe kõva kivi, ehk PPA ja BTA vahele, ootavad vaidluse lõppu ja endale tehtud kahju hüvitamist? Mart Jesse ütles, et riik peab oma vastutuse kandma.

"Kõige ratsionaalsem käitumine riigi poolt oleks muidugi see, et kahju hüvitatakse ja kui on vaidlus kindlustusandjaga, siis esitatakse nõue kindlustusandja suhtes," rääkis Jesse. "Ja kui vaidluse tulemusel osutub, et kindlustusandja peab maksma, siis kindlustusandja maksab. Et kannataja ei oleks inimene, kes on täiesti asjassepuutumatu."

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: