Eesti valmistub vastu võtma riigi esimest kosmoseseadust

Eesti valmistab ette oma esimest kosmoseseadust. Seda on vaja, sest seniste teadusprojektide kõrval plaanivad satelliite orbiidile saata ka ettevõtted. Seadus ütleb, kuidas seda teha ja kes maksab, kui satelliit kahju tekitab.
Eestis pole seni kosmosetegevust ühtse seadusega reguleerinud. Majandusministeeriumi kosmosevaldkonna ekspert Gloria Kõgel selgitas, et seni oli tegemist halli alaga.
"Aga samal ajal on Eesti rahvusvahelise kosmoselepingu osaline, täpsemalt ÜRO avakosmoselepingu [osaline], ning riigil on kohustus tagada, et tema jurisdiktsiooni all toimuv kosmosetegevus toimuks vastava loa alusel ja järelevalve all. Uus seadus loobki esimest korda selged reeglid selle kohta, kuidas Eestis kosmosetegevust lubatakse, kuidas kosmoseobjekte registreeritakse, kuidas hinnatakse riske ning kuidas on korraldatud vastutus ja järelevalve," ütles Kõgel.
Seni on Eesti kosmosetegevus piirdunud peamiselt ülikoolide ja üliõpilaste satelliidiprojektidega. Lähiaastatel peaks aga orbiidile jõudma ka neli ärilisel eesmärgil satelliidimissiooni. Praeguse seisuga plaanitakse esimene Eesti kommertssatelliit orbiidile lennutada 2028. aastal.
"Nüüd viimastel aastatel liigub kosmosesektor üha enam teadustegevusest kommertstegevuse või äriliste tegevuste suunas, sealhulgas ka Eestis. Seetõttu nõudlus kasvab ja kui kosmosetegevus liigub äriliste tegevuste suunas, on vaja ka vastavat regulatsiooni, mis need reeglid paika paneb," rääkis Kõgel.
Kosmosevaldkonnas tegutsemine on aga riskantne. Seetõttu peab eelnõu järgi ettevõttel olema kindlustus, millest saab võimaliku kahju kinni maksta. Kindlustus peab katma kahju kuni 60 miljoni euro ulatuses.
"Tegemist on vastutuskindlustuse ülempiiriga, mis aitab katta võimalikke kahjusid juhul, kui kosmoseobjekt põhjustab kahju kolmandatele isikutele, näiteks teise riigi eraisikule või riigile. Kuna kosmosetegevus on väga kõrge riskiga valdkond ja rahvusvahelise õiguse järgi võib selliste kahjude eest vastutada riik, on oluline, et käitajal oleks piisav kindlustuskaitse," lausus Kõgel.
Kõigile projektidele ei hakka siiski kehtima täpselt samad tingimused ja reeglid.
"Need nõuded on kavandatud riskipõhiselt. Väiksema riskiga tegevuste ning teadus- ja arendusprojektide puhul on ette nähtud ka erandid ehk teatud nõudeid on võimalik vähendada või neist üldse vabastada," sõnas ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov










