Juulis kirjutas ERR Tartu abilinnapea Ulla Preedeni ja Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme pöördumisest kultuuriministeeriumile, kus nad nõudsid rahvaraamatukogude võrdset rahastamist

Talihärm ütles, et rahvaraamatukogude teavikute soetamise toetuse suurendamine oli 2027. aasta riigieelarve läbirääkimistel ministeeriumi üks prioriteete. "Kahjuks toetuse maht 2027. aastaks ei suurene," nentis ta. Seetõttu pole 2027. aastaks kavandatud ka toetuse jaotamise metoodika muutust.

Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2027. aastal ette nähtud 1,77 miljonit eurot. Mullu oli see summa 1,87 miljonit eurot. "Vähenemine on seotud riigieelarve aastatele jaotatud 10-protsendilise kärpega," sõnas Talihärm.

Täiendavaid kärpeid pole

Abilinnapead kirjutasid juulis, et väljaannete ostmise toetust arvestatakse elanike arvu järgi. Tallinnas ja Tartus vähendatakse aga toetust täiendava koefitsiendiga. Seetõttu on Tallinna ja Tartu elaniku kohta eraldatav riiklik toetus väiksem kui näiteks Tallinna naaberomavalitsustes, nagu näiteks Viimsis, Sauel või Sakus.

Ministeeriumi sõnul ei ole Tallinnale ja Tartule 2027. aastaks toetuse jagamisel võrreldes teiste omavalitsustega täiendavat kärbet tehtud. Toetuse jaotamisel kasutatakse endiselt 2015. aastal paika pandud koefitsiente, mis hoiavad omavalitsuste toetuse osakaalu varasemaga samas proportsioonis.

Samas ei pea kultuuriministeerium kehtivat toetuse jaotamise metoodikat muutumatuks. "Kui teavikute toetuse maht riigieelarves kasvab, on võimalik ja kavas metoodikat uuendada ning arvestada lisaks elanike arvule ka ajakohasemaid kohaliku  omavalitsuse tulubaasi ja tulukuse näitajaid," ütles Talihärm.

Abilinnapead nentisid, et Tallinn ja Tartu on muuhulgas ka keeleliselt mitmekesiseimad omavalitsused, mistõttu on rahvaraamatukogudel kohustus tagada mitmekeeleline ja -kultuuriline kogu. "Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et tööhõive struktuurist tingituna teenindavad Tallinna ja Tartu rahvaraamatukogud märkimisväärses ulatuses ka ümbritsevate maakondade elanikkonda," seisis kirjas.

Talihärm rääkis, et rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus ning kogude regulaarse varustamise eest vastutab eelkõige omavalitsus. "Piiratud eelarve tingimustes tuleks komplekteerimisel lähtuda lugejate tegelikest vajadustest ja nõudlusest, näiteks vähendada nimetuste arvu ja suurendada nõutumate väljaannete eksemplaride arvu," lisas ta.

Kool peab ise soetama õppekirjanduse ja põhikogu

Abilinnapead kirjutasid, et rahvaraamatukogud on tihtipeale ka kooliraamatukogud või vähemalt toetavad seda otstarvet, sest paljudel koolidel on vaid õpikute kogu. Ilukirjandust minnakse laenutama rahvaraamatukogust.

Talihärm sõnas, et kooliraamatukogu põhiülesanne on toetada kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi. Nii põhikogu kui ka õppekirjanduse kogu soetamiseks peab koolil olema vastav raha.

"Rahvaraamatukogu võib küll põhikogu osas koolide õppetööd toetada, kuid selle ülesande rahastamine ei saa olla rahvaraamatukogu komplekteerimiseelarve kanda," sedastas Talihärm. Ta nentis, et kooliraamatukogu teenuse kvaliteet sõltub ka kooli ja rahvaraamatukogu pidaja koostööst ning selleks ette nähtud ressurssidest.