VKG juhi sõnul on biotoodete tehase rajamisega lugu keeruline

Viru Keemia Grupi (VKG) tselluloosist biotooteid valmistava tehase investeerimisotsus on veninud. Ettevõte pole suutnud leida valemit, kuidas ehitada Euroopasse tehast nii madalate kuludega, et see suudaks olla maailmaturul konkurentsivõimeline.
Kui VKG 2021. aasta suvel tselluloositehase rajamise plaanid avalikustas, loodeti käitis Ida-Virumaal avada viie aasta pärast. Tehase avamise asemel käivad sel aastal endiselt otsingud võimalike investorite leidmiseks.
Sel aastal andis VKG vabaks ka Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) toorme ostuks kümneks aastaks sõlmitud kestvuslepingu.
VKG juhatus esimehe Ahti Asmanni sõnul otsitakse võimalust, kuidas projekti saaks paremini panna kasumit teenima.
"Biotoodete tehasega on lugu keeruline. Me oleme tõesti investoritega suhtluses olnud ja me oleme aru saanud, et tavapäraselt euroopalikku lähenemist kasutades, Euroopa hindasid kasutades võib olla keeruline maailmas konkureerida," ütles Asmann.
Pärast eelmise aasta kevadel kehtestatud eriplaneeringut lootis ettevõtte juht, et investorid suudetakse leida aastaga. Praeguste plaanide kohasel soovitakse investeerimisotsuseni jõuda 2028. aasta esimeseks kvartaliks. Kui selleks ajaks investorit leida ei õnnestu, siis hindab ettevõte, kas Lüganuse valda plaanitud tehase projektiga on mõtet edasi minna.
"Otsime praegu viisi, kuidas struktureerida projekti selliselt, et ta oleks konkurentsivõimeline ja et selle investeeringu saaks mõistlikumate kuludega rajada," sõnas Ahti Asmann.
Juhul kui ettevõte 2028. aastaks investori leiab, peaks tehas alustama plaanide kohaselt tööd 2030. aastal ehk neli aastat algsest plaanist hiljem.
Tehase maksumus on algse hinnanguga võrreldes kasvanud 50 protsenti, 800 miljonilt 1,2 miljardi euroni. Praeguseks on VKG projekti investeeritud 2 miljonit eurot.
VKG plaanib tehases hakata väheväärtuslikust puitmaterjalist tootma tselluloosi, lahustuvat tselluloosi ning biokemikaale, mille lõpptooteid kasutatakse tekstiili- ja biokeemiatööstuses ning ka värvi-, toidu- ja ravimitööstuses.
Kõrvalsaadusena hakkaks biotoodete tehas tootma aastas 800 gigavattundi elektrienergiat. See oleks umbes kümme protsenti Eesti praegusest aastasest elektritarbimisest.












