Koroonaaeg on andnud hoogu pealinnast maale kolijatele

Foto: Rain Kooli/ERR

Koroonaaeg on andnud hoogu Eesti-sisele rändele ning aina enam peresid on otsustanud kolida Tallinnast välja. Kas vastulinnastumine on ajutine või jäävadki inimesed maale paikseks, näitab Tartu Ülikooli professori Tiit Tammaru sõnul aeg.

Perekond Heinsar tõmbas novembris Tallinnas korterit müües pealinnaelule lõplikult joone alla. Kui alguses oldi Järvamaal Taikse külas koroona eest paos, siis eelmise aasta lõpust on suvilast saanud päris kodu.

"Meil oli see varem ka plaanis, et kunagi võiks tulla ikkagi linnast ära ja nii see läks, hästi sujuvalt. Ei olnud sellist, et pauh, nüüd me otsustame. Võib-olla natukene kripeldas alguses, et kuidas siin kõik hakkab olema, aga tegelikult on see meil juba koduseks elatud koht," rääkis Egle Heinsar.

Lõpliku otsuse Taikse kasuks aitas teha kohalikus lasteaias kogetu. Pärast paarinädalast katsetamist oli selge, et Tallinna kombinaatlasteaeda taga ei igatseta. Töökohad on jätkuvalt pealinnas, kuid lõviosa ajast tehakse tööd hoopis koduõuel asuvas majakeses, mis ekstra selle jaoks osteti.

"Eesti-sisene ränne on natukene hakanud muutuma ja koroonakriis on seda võimendanud ja me näeme, et natukene rohkem on hakanud inimesed linnadest maale liikuma," rääkis Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

Kuigi suuresti on seni kolitud Tallinna lähikonda, siis viimasel ajal on kasvanud püsielanike arv suursaartel, aga ka Läänemaal. Eesti kodanike rändesaldo oli mullu korraks negatiivne ehk võõrsile kolis rohkem inimesi, kui tagasi tuli.

"Samas kui me vaatame Eesti maakondi ja maapiirkondi, siis me näeme seda et väga paljudes maapiirkonades ja praktiliselt kõigis maakondades on rändesaldo muutunud positiivseks," ütles Tammaru.

Tallinnas töötavad Sander Laasik ja Anni Uibu on suure osa koroonaajast veetnud Võrumaal, see on andnud hoogu juurde mõttele, et peaks pealinna tolmu jalgelt pühkima.

"Saan küll teha kaugelt, aga vahepeal soovitakse ikka sellist personaalset suhtlust ja ma ise ka, minule isiklikult kontoris meeldib, aga võimalused kas saab, kui väga tahta, saab küll," rääkis Uibu.  

Laasiku sõnul tema tööandja pigem soosib kaugtööd, samas seab see uuele kodule teatud nõudmised, kuna maapiirkondades on probleeme internetiühendusega. "Tegelikult see katvus valguskaabliga võiks olla natukene parem. Ka meil maal 100 meetri kauguselt läheb üle-eestiline valguskaabeliring läbi, aga sellega liitumine on 6000 eurot," ütles ta.

Plusside ja miinuste kokku lugemine alles käib, aga praegu on noorte meelsus, et pigem metsa kui mere äärde ja hea oleks, kui uues kohas oleks ka tuttavaid ees.

Egle Heinsar kolis koos abikaasa ja lastega Tallinnast elama maale Türi külje all asuvasse Taikse külla. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: