17. mail 2025 olid kaks helikopterit teel Tallinnast Soome Piikajärvi lennuväljale. Mõlemad helikopterid alustasid lendu linnahalli helikopteriväljakult kell 11.17.

Kahe Robinson R44 kopteri pardal oli kokku viis inimest. Ühes kopteris viibis ärimees Priit Jaagant, tema abikaasa Lilit Jaagant ja rallisõitja Mihkel Kapp, teises ärimees Oleg Sõnajalg ja motosportlane Tiit Kuusk.

Koptereid juhtisid Oleg Sõnajalg ja Priit Jaagant.

Helikopterid lendasid koos ja põrkasid kokku Eura lennuvälja lähedal kell 12.34 umbes 200 meetri kõrgusel.

Kõik viis helikopterites olnud inimest hukkusid kokkupõrkes.

Soome Ohutusjuurdlusasutus (OTKES) ja Eesti Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) andsid teisipäeval ülevaate helikopteriõnnetuse ohutusjuurdluse tulemustest. 

Uurimisest selgus, et kopterid lendasid formatsioonlennule sarnasel viisil, kuid ei järginud sellise lennu põhimõtteid. Grupilendamisel tuleb lennu peamised tegevused ja kopterite paiknemine eelnevalt kokku leppida ning määrata üks kopter grupilennu juhiks. Seekord aga kopterite paiknemine lennu ajal pidevalt muutus – vahepeal oli üks eespool, siis jälle teine.

Soome Ohutusjuurdlusasutuse juhtivuurija Janne Kotiranta märkis, et ohtlike manöövrite tõttu oleks õnnetus võinud juhtuda juba Soome lahe kohal.

Uurijad märkisid, et ilma kokku lepitud omavahelise paiknemise ja tegevusviisideta on teise õhusõiduki liikumise prognoosimine väga keeruline. See suurendab kokkupõrke riski.

Soome Ohutusjuurdlusasutus tegi õnnetusest videorekonstruktsiooni.

Kui lend oli kestnud üks tund ja 16 minutit, lähenesid helikopterid Eura lennuväljale.

Eura lennuvälja kohal muutis vasakul pool lennanud Jaagantide kopter järsult lennusuunda paremale põhja suunas. Teine kopter jätkas liikumist algses lennusuunas.

Helikopterid põrkasid kell 12.34 Eura lennuvälja kirdenurga kohal ligikaudu 200 meetri kõrgusel maapinnast omavahel kokku.

Häirekeskus sai juhtumi kohta mitmeid hädaabikõnesid, millest üks tuli automaatkõnena helikopteris kaasas olnud mobiiltelefonist.

Esimese hädaabikõne tegi kohaliku lennuvälja töötaja kell 12.35 ja selle alusel käivitati ka päästetegevus.

Kõne teinud isik ütles, et nägi kahe väikekopteri omavahelist kokkupõrget õhus umbes kilomeeter Eura lennuväljalt põhjapool. Helistaja sõnul oli helikopterites inimesi ja kopterid purunesid osaliselt juba õhus.

Helikopterid asusid umbes 150 meetri kaugusel lähimast metsateest ja üksteisest ligikaudu 100 meetri kaugusel. Kukkumiskohad asusid tihedas kuusemetsas.

Kukkumiskohas helikopterites olnud reisijad tunnistati kiirabi ja kohale jõudnud meditsiinikopteri arsti poolt surnuks.

Piiratud vaateväli ja tähelepanu hajumine

Kopterite lennutrajektooride analüüsist selgus, et piloodid ei teadvustanud üksteise kavatsusi ega märganud üksteist enne kokkupõrget.

Soome Ohutusjuurdlusasutuse tehtud rekonstruktsioonist ilmneb, et ohtlikult paremale kaldunud kopteri piloodi vaatevälja võis piirata ka kõrvalistuja.

Samuti võis enne kokkupõrget pilootide tähelepanu olla üksteise jälgimise asemel suunatud õhusõiduki juhtsüsteemidele, kaasreisijatega vestlemisele või muudele välistele asjaoludele, nagu üritused, inimesed ja võimalik muu lennuliiklus Eura lennuväljal.

Tähelepanu võis olla ka lähenemisel sihtkohale ja sellega seotud ettevalmistustel.

Autopiloodi kasutamist ei suudetud helikopteri süsteemidest kindlaks teha. Uurijate sõnul on võimalik, et autopilooti siiski mingis lennufaasis kasutati.

Autopiloodi kasutamine võib muu hulgas viia selleni, et ümbruskonna jälgimine näiteks pööramises suunas võib saada vähem tähelepanu olukorras, kus piloot ise enam aktiivselt pööramist ei kavanda ega tee, seisab raportis.

Helikopteritest ei leitud tehnilisi rikkeid, mis oleks võinud kokkupõrget mõjutada.

Kui õnnetuses osalenud helikopterites oleks kokkupõrke eest hoiatav süsteem kasutusel olnud, poleks sellest antud lennul kasu olnud. Piloodid lendasid teadlikult peaaegu kogu tee üksteise läheduses, mistõttu oleks hoiatussüsteemid peaaegu kogu aeg häiret andnud

Samuti ei aktiveerunud kokkupõrkel ELT avariimajakas. Avariimajakas paikneb kopteri pardal ning selle ülesanne on välja saata raadiosignaal, mille abil saavad päästjad õhusõiduki asukoha kindlaks teha. Kui avariimajakas kokkupõrkel ei aktiveeru, võib see aeglustada päästetegevust ja raskendada vigastatute abi saamist.

Antud juhul ei olnud avariimajaka tööl mõju õhusõidukite lokaliseerimisele. Õnnetusel oli pealtnägijaid, kes hakkasid aktiivselt vrakke otsima, märkisid uurijad.