Kui keskkonnasõbraliku energiatootmise kontekstis võtta jutuks tuumaenergeetika, võib see osa lugejaist kohe endast välja viia. Et mis jama see nüüd olgu, tuumaenergia on nüüd küll viimane asi kivisöe kõrval, millest üldse rääkida tohiks. Kuid ega teema selliste reageeringute pärast kusagile kao.

Hiljutise Glasgow keskkonnakonverentsi kontekstis oli meedias üldiselt ja ka meie ajakirjanduses tuumaenergiast üpris vähe juttu. Postimehes oli küll hea ülevaade alternatiivsetest energiaallikatest, pärit Wall Street Journalist. Kuid samal ajal oli Glasgow konverents selles küsimuses sammuke edasi. Kui 2015. aasta Pariisi konverentsil ei lastud tuumateemat isegi tuppa mitte, siis seekord võib öelda, et tuumaenergia jõudis isegi laua äärde.

Vastuolud jäid siiski püsima. Võib vist öelda, et riigiti tulid reljeefsemalt esile erinevate hoiakute pooldajad. Väike inventuur sellest.

Riigid nagu Kanada, Tšehhia, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Venemaa, Ukraina, Suurbritannia ja USA on teatanud, et näevad tuumaenergial suurt rolli kasvuhoonegaaside vähendamisel.

Teisel pool rindejoont olevad Belgia, Uus-Meremaa ja Saksamaa on aga teatanud täielikust loobumisest tuumaenergiast aastail 2023 või 2025, kuidas kellelgi. See oli vaid väike näide rindepooltest, sest suur osa maailmast on sellest pildist kõrvale jäetud.

Vahetult Glasgow kohtumise künnisel üllitas ÜRO Euroopa Majanduskomisjon dokumendi, mille kohaselt tuumaenergia võib aidata kaasa globaalse temperatuuritõusu hoidmisele pooleteise kraadi piires. Märgitakse, et kuna endiselt domineerivad elektritootmisel fossiilsed kütused, siis võiksid tuumaelektrijaamad olla üleminekumeetmeks.

Maailmas on praegu 444 tuumareaktorit 32 riigis. Need annavad umbes kümnendiku maailma elektrist. Samal ajal on nende osakaal üle veerandi elektris, mis toodetud enam-vähem keskkonnasõbralikult. Lisaks on praegu ehitamisel 19 riigis veel 50 reaktorit.

Kuigi avamise-sulgemise võimsuste vahet vaadates on tunamulluse seisuga sulgemistrend juhtimas. Ühed ehitavad uusi ja teised sulgevad vanu. Kui kasutusele võeti uusi võimsusi 5,5 gigavatti, siis alatiseks suleti 9,4 gigavatti, kui uskuda rahvusvahelise energiaagentuuri andmeid.

Glasgows teatas USA otsusest eraldada 25 miljonit dollarit puhta tuumaenergia edendamiseks. Muuhulgas nähakse ette uute, turvaliste ja innovatiivsete tehnoloogiate nagu väikeste moodulreaktorite laiemat kasutuselevõttu.

Ameeriklastel on tuumatuleviku paketi raames koostöö üpris paljude riikidega, nende seas Poola, Keenia, Ukraina, Brasiilia, Rumeenia ja Indoneesia. Nagu nimistust nähtub, on suund nii-öelda arenevatele turgudele, kus asja vastu huvi on. Samas Glasgow's sõlmisid USA ja Rumeenia kokkuleppe uut tüüpi moodultuumajaama ehitamiseks.

Tšehhi, Prantsusmaa ja rida teisi Euroopa riike teatasid aga alliansi loomisest tuumaenergia edendamiseks. Nende tegevuse sihiks on lisaks ka gaasi kasutamise laiendamine, kuid selles sihis kahtlen ma sügavalt. Nimelt tasub tõsiselt peljata, et see võib tähendada lihtsalt sõltuvuse suurendamist Venemaa poliitilise lõhnaga gaasist.

Ja muide, üks kõrvalseik samast Glasgow'st, mida meedia on vahendanud. Nimelt nõudsid šoti keskkonnakaitsjad tuumaenergia eemalhoidmist keskkonnakohtumisest. Nad olla blokeerinud ka tuumateemalise näituse ülespaneku ühes foorumi osadest. Iroonia on selles, et kogu foorumi väitest, et tegemist on nii-öelda rohelise ettevõtmisega, oli 70 protsenti kaetud tuumaelektriga. Tuumaenergeetika on nimelt ainus põhjus, miks Šotimaa lõunaosa kasutab Ühendkuningriigis kõige puhtamat elektrienergiat.

Glasgow's kõlas ka mitmeid avaldusi tuumaenergia tuleviku teemal. Prantsuse president Emmanuel Macron teatas aastakümnete pikkuse vahe järel taas uute tuumareaktorite ehitamise kavast. Hiina kuulutas, et aastaks 2035 on kavas käivitada 180 uut tuumareaktorit.

Tehnoloogia arenedes on uute reaktoritüüpide valik muutunud üpris suureks. Saadaval on juba ka väikesed moodulreaktorid, aitamaks vähendada mitmeid riske ja raskusi, mis muidu tuumajaamade rajamisega kaasnevad. Ja tuumareaktor võib lisaks elektrile toota ka soojust ja olla abiks tulevikukütuse vesiniku tootmisel.

Põhjanaabrite juures Espoos on otsustatud alustada uuringut linna moodultuumajaama paigutamiseks. Soome meedias ilmunu alusel näikse ka Helsingi uurivat sama võimalust. Kaalumisel olevat variant 160-megavatise elektritootmisvõimsuse ja 320-megavatise soojusenergiavõimsusega kompaktse jaama rajamiseks. Soome radiatsiooniturvalisuse keskus uurib aga praegu olemasolevate reeglite kohaldamist väiketuumajaamadele.

Loomulikult ohud jäävad ja ökoloogiline jalajälg on tuumaenergial täiesti olemas. Kuid see on ka rohelisel energial. Ega tuulikud ja päikesepargid ka niisama koos ei püsi. Arvestuste kohaselt kulub ühe avameretuuliku jaoks näiteks vaske 67 tonni. Selle saamiseks tuleb töödelda umbes 50 tuhat tonni vasemaaki ja tihti ei toimu see kaevandustes sugugi loodus- ja inimsõbralikult.

Tuuleturbiinis on ka neodüümi, mille ühe tonni tootmisel tekib 77 tonni süsihappegaasi. See on 36 korda rohkem kui tonni terase tootmisel. Ühes Tesla S autos on aga sama palju liitiumi kui kümnes tuhandes mobiiltelefonis. Rääkimata muudest haruldastest metallidest, mille jaotus maakeral üsna ebaühtlane ja tootmine tihti seotud poliitiliste riskidega.

Ehk nii tuuma- kui ka päris rohelise energia pooldajatel on mõlemal argumente nii enda pakutu poolt kui ka konkurentide vastu. Kuid lõppastmes peaks kõik siiski taanduma tehnoloogiale, mida kasutada. Eesmärk peaks ju olema üks.

Viited lugemishuvilistele

• Nuclear energy gets a seat at COP26 table; to be part of solution to climate change - The Federal
• The Future of Nuclear Energy in a Carbon-Constrained World (mit.edu)
• Is nuclear power the way forward to combat the climate crisis? | Nuclear Energy News | Al Jazeera
• It's time for a nuclear renaissance - Big Think
• WSJ ülevaade: Kui kaugel me alternatiivsete energiaallikatega tegelikult oleme? - The Wall Street Journal (postimees.ee)
• Espoo saattaa avata oman pienen ydinvoimalan – samanlaisia suunnitellaan maailmalla - Kaupunki | HS.fi
• Small nuclear power reactors - World Nuclear Association (world-nuclear.org)
• The small nuclear power plants billed as an energy fix - BBC News
• Mining the Planet to Death: The Dirty Truth About Clean Technologies - DER SPIEGEL