"Kuna COP26-l ei õnnestunud saavutada maksimumeesmärki, siis on arusaadav, kui see frustratsiooni tekitab. Aga kokkuvõttes oli see siiski edukas," rääkis Tael, märkides, et varem on olnud ka kliimatippkohtumisi, näiteks Kopenhaagenis 2009. aastal peetud COP15, kus ei jõutudki kokkuleppele.

COP26 lõpetas Pariisi kliimalepingu raamistiku läbirääkimised mis on 100-protsendine edu ja Glasgow' kliimapakett sisaldab ka väga palju asju, millest varem pole juttu olnud, märkis Tael.

"Kuidas saab öelda, et see on läbi kukkunud, kui meil on pärast Glasgow' tippkohtumist olemas Pariisi reeglistik, mis sätestab selle, kuidas riigid hakkavad esitama aruandlust iga viie aasta järel, kuidas nad hakkavad esitama oma rahvuslikke plaane – see on kõik täiesti enneolematu!" rääkis Tael.

Lisaks on üks COP26 saavutus ka näiteks üleilmne lubadus vähendada metaani heitmeid.

Puudutades kliimamuutuse inimtekkelisuses kahtlemist – ka Eestis –, tõi Tael esile, et Glasgow' kliimapakti esimene lause on, et tuleb usaldada teadust. ÜRO juures tegutsev teadlaste kolleegium jõudis aga oma juunis avaldatud raportis üheselt järeldusele, et kliimamuutused on inimtekkelised. "Ja seda  tunnistasid ka kõik kohtumisel osalenud riigid," rõhutas ta.

Kommenteerides fakti, et Hiina ja India ei olnud valmis endale seadma samasuguseid eesmärke nagu EL ja paljud teised riigid, avaldas Tael lootust, et ka nende ambitsiooni tõstmine jätkub.

Tael tõi näiteks Eesti, mis on riik, mis ei ole kõige rohkem kliimakatastroofide käes kannatanud, kuid mis püüab kiiresti oma majandust arendada ja samas on meil ka põlevkivi, mida kasutame ja mis tekitab märkimisväärselt heitmeid.

"Kui selles olukorras oleks keegi öelnud Eestis 2015. aastal, pärast Pariisi kliimaleppe allakirjutamist, et me aastal 2035 lõpetame põlevkivi kasutamise (elektritootmiseks – toim.), siis ma kujutan, millise reaktsiooni see oleks kaasa toonud. Aastal 2021 on meil nii valitsuse eesmärgid põlevkivienergeetikast väljumiseks kui meil on ka Eesti Energia väga konkreetsed plaanid. Selles mõttes on meil toimunud mingi vaimne pööre. Aga see ei ole toimunud üleöö. Ja oodata, et India ja Hiina seda üleöö teeksid, oleks ilmselt liig," rääkis ta.

Eesti alles teadvustab rohepööret

Kommenteerides Eesti tegevusi rohepöörde saavutamiseks, tõdes Tael, et erinevused rohepöördesse suhtumises on nii ühiskondade sees kui ka riikide vahel. "See on alati ühiskondliku kokkuleppe küsimus, kui palju me talume," rõhutas ta.

COP26-st rääkides selgitas Tael, et Eestile ei tulnud kohustusi otseselt juurde seepärast, et me oleme need kohustused juba võtnud.

"Võrreldes ülejäänud maailmaga on Euroopa Liit ikka väga selgelt pioneer kogu selles tegevuses. Ja ilma Euroopa Liidu eeskujuta, ma olen täiesti kindel, me ei oleks ka nii kaugele jõudnud, et meil on maailmas umbes 90 protsenti riikidest kliimaneutraalsuse eesmärgiga ühinenud," rääkis ta.

"Sellega on Eestis ära võetud see tavaline argument, et miks meie peame pingutama, kui teised ei tee – nüüd teevad teised ka," ütles Tael.

Kliimavolinik tunnistas, et transpordisektor oma heitmetega on kogu Euroopa Liidus kõige suurem murelaps ja kui näiteks energeetikas on rohepöörde suudetud käivitada päris edukalt, muuhulgas ka Eestis, siis transpordisektoris EL seda ei ole suutnud.

"On tõsi, et pigem toimub autostumine," tõdes ta ning lisas, et kui paljud riigid on läinud maksude tõstmise suunas, siis Eestis pole seni seda tahetud teha.

Küsimusele, ka Eesti avalikkuses on rohepööret teadvustatud, tõi Tael näite, kuidas Euroopas korraldatud arvamusküsitlustes selle kohta, kui tähtsaks inimesed keskkonnateemat peavad, on Eesti olnud aastaid selgelt maas ülejäänud Euroopast – meie inimesed pidasid muid teemasid tähtsamaks.

"Aga mõne teise küsitluse kohaselt Eesti inimene tähtsustab keskkonda ja me ei oleks üldse imestunud, sest eestlasele on olnud loomuomane looduskaitset tähtsustada," rääkis ta.

"Kuidas me rohepöördesse suhtume ja kas me saame aru, et tegelikult räägime majandusmudeli muutmisest ning see maksab midagi, millest osa kannab ka paratamatult tarbija, selles osas ma arvan, et me üksikisikuna ei ole valmis nii palju oma rahakotti kergendama, nagu see võib-olla mõnes teises riigis on," tõdes ta samas.

Tael leidis ka, et valitsus peaks inimesi rohepöördeks ette valmistama.

Rohepööre tähendab ärimudelite muutust

Tael rääkis ka sellest, et maailmas on näha, kuidas ärimudelid muutuvad pärast riigijuhtide antud lubadusi. "Lääne-Euroopas on nähtud, kuidas tööstus muudab oma ärimudeli juba poliitilise lubaduse peale, et me kavatseme heitmeid vähendada. Autotööstuses on see väga selge," märkis Eesti kliimavolinik.

Taela sõnul on ka näiteks tööhõive mudel Ida-Virumaal juba muutunud.

"Euroopa Liidus on rohepööre selgelt mõeldud majandustegevusena. Me ei räägi sellest, et peame kõik silmapilk kokku tõmbama oma tarbimise, asuma veganiks ja lõpetama poest hambapasta ostmise. Sooviksime teha selliseid elumuutusi, mis ei osutu inimestele liiga raskeks, et nende sotsiaalne olukord liiga palju ei halveneks," ütles Tael ja tõi esile, et selle eest tahab EL seista näiteks õiglase ülemineku fondi abil.

Tema sõnul on Euroopa Liidu kõige tugevam külg koorma jagamine ning see ei saa teisiti olla ka rohepöörde puhul. "Me juba näeme, et ettepanekutes on ette nähtud lisaraha eriti haavatavatele riikidele, vaesematele piirkondadele ja elanikkonna kihtidele. Aga kahtlemata lähevad läbirääkimised tuliseks nagu alati, kui EL raha üle läbi räägib," ütles Tael.

Talumistasu asemel keskkonna luksusmaks?

Taela sõnul võitlevad Eestis tihti ühed ja samad inimesed põlevkivi kasutamise, tuuleparkide ehitamise ja metsa raiumise vastu. "Aga kusagilt peab ju asendusenergia tulema!" märkis ta.

Tael viitas, et nüüd püütakse avalikkuse sagedast vastuseisu uutele tuuleparkidele lahendada nii, et sellest tekiks kohalikule omavalitsusele selge tulu.

"Aga kui mingisugune kogukond kusagil ütleb, et meie esteetikameel on häiritud sellest, et silmapiiril paistab meretuulepark, siis on väga raske vaielda selle vastu, et see tekitab mingisugust ebamugavust. Aga siis võiks meelde tuletada seda, et Ida-Virumaal on aastakümneid rajatud kaevandusi ja toodetud energiat ja need samad ilusad maakonnad on kõik seda energiat tarbinud. Nii et võib-olla peaks tekitama mitte selle kohaliku huvi instrumendi, mis peale maksab, vaid kehtestama luksusmaksu nendele piirkondadele, kus on täielik rahu ja puhas esteetika," arutles Tael.