Üheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riigi ministrid tegid äsja ühispöördumise, milles rõhutavad, et tuumaenergeetika on usaldusväärne energiaallikas süsinikuneutraalsuse saavutamiseks, kirjutas väljaanne EurActiv.com. Avalduses nähakse toetuse väljendust Prantsusmaale, mille president Emmanuel Macron avaldas äsja mahuka strateegiliste investeeringute plaani, kus muuhulgas rõhutatakse tuumaenergia olulisust sõltumatuse tagamisel.

Eesti keskkonnaministeerium pidas avaldusega ühinemist liigseks kiirustamiseks, kuid rõhutas samas, et Eesti ei välista tuumaenergeetikat: "Kuna Eesti alles kujundab oma seisukohta, siis oleks hetkel olnud pöördumisega liitumine ennatlik," ütles ministeeriumi nõunik kiirgusküsimustes Reelika Runnel ERR-ile.

"Kuigi me ise pole seda energialiiki erinevatel põhjustel (veel) kasutusele võtnud, siis ei takista me teistel riikidel selle arendamist ega välista seda kliimaeesmärkide saavutamiseks sobiva lahendusena. Leiame, et kaaluma peaks kõiki vähese süsinikuheitmega energiatootmise viise, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Seetõttu on valitsuskabineti heakskiidul tööle asunud tuumaenergia töörühm, mis analüüsib tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis," lisas Runnel.

Eesti tuumaelektrijaama arendamisega tegeleva ettevõtte Fermi Energia juht Kalev Kallemets rääkis ERR-ile, et tervitab Macroni lubadust võtta liidriroll tuumaenergia arendamisel. "Kui Prantsusmaad toetab veel üheksa riiki, siis see on tõsine kaal Euroopas. Sellega võtab Prantsusmaa sisse oma loogilise koha Euroopas," ütles Kallemets.

Ta lisas, et Eestis kui põhjamaal ei ole võimalik saavutada aastaringset CO2-heitme vaba elektrifitseerimist ja selle kaudu süsinikuneutraalsust ilma tuumaenergiata.

"Kui mõned riigid takistavad süsinikuneutraalse elektrienergeetika realiseerimist, siis sellest hakkavad tulema konfliktid," lisas ta viidates Euroopa riikidele, mis on otsustanud tuumaenergiast loobuda ning veenavad ka teisi seda tegema.

"Eesti ja Leedu tarbivad juba täna Soomes ja Rootsis toodetavat tuumaenergiat, ilma selleta oleks meil toad pimedad. Seda energiat läheb vaja ka tulevikus ja selleks on vaja investeeringuid. Lõputult mineviku turjal liugu lasta ei saa," tõdes Kallemets.

Tšehhi, Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia ühispöördumises öeldakse, et tuumaenergia aitab vähendada Euroopa sõltuvust kolmandate riikide energiaallikatest, mis on eriti aktuaalne praeguste energiahindade kontekstis.

Seetõttu tuleks tuumaenergeetika sätestada Euroopa Liidu õigusaktides nagu muud madala süsinikuheitmega energiaallikad, koos vastavate rahastamisvõimalustega. Euroopa Komisjon peaks lähikuudel otsustama, kas lisab oma uude kliimaregulatsiooni nimekirja rohelise energia investeeringuna ka tuumaenergia ning maagaasi. Regulatsiooni eesmärk on viia erakapital eemale saastavast majandustegevusest selle poole, mida EL peab keskkonnasõbralikuks. Kui tuumaenergeetika nimekirja lisatakse, lihtsustaks see uutesse tuumajaamadesse investeerimist.

EurActiv juhib tähelepanu sellele, et avaldusega ühines ka Tšehhi, mis on Prantsusmaa järel järgmise aasta teises pooles Euroopa Liidu eesistujariik, millega see teema jääb jätkuvalt EL-i aruteludes tugevalt fookusesse.