Informatsiooni uue viirustüve kohta koguneb Maimetsa kinnitusel sõna otseses mõttes tundidega. Praeguseks ei ole siiski ühtegi tõestust, et tegemist oleks agressiivsema tüvega, et see seonduks paremini või tekitaks raskemat haigestumist või hoiduks tekkinud antikehadest, mis on vaktsiini või põdemise toimel tekkinud.

"See tähendab seda, et sellisel paanilisel suhtumisel, ajalehtede pealkirjadel, mida me nägime eelmisel nädalal nii Eestis kui ka väljaspool, et tegemist on eriti kohutava tüvega, nendel ma täna ei leia õigustust. Ehkki ettevaatlik peab ikka olema," ütles Maimets "Vikerhommikus".

Valitsuse äraootav seisukoht on tema hinnangul praegu õigustatud ja väga mõistlik. Ta rõhutas, et laborites töö käib, teadlased uurivad, kuidas uus tüvi seondub rakkudele, vaadatakse epidemioloogiat ja jälgitakse, kuidas haigestunud inimestel haigus kulgeb. "Praegu on selliseid mõõdukalt optimistlikke noote tunda, aga aega on kaugelt liiga vähe veel läinud. Ootame ja vaatame."

Maimets usub, et kahe nädala pärast peaksime olema oluliselt targemad ja meenutas, et teaduslik protsess võtab ressursse, millest üks põhilisemaid on aeg.

Küsimuses, kas juba välja töötatud vaktsiinid toimivad ka uue tüve suhtes, tuleb Maimetsa sõnul tähele panna kaht asja. Esiteks, olemasolevate vaktsiinide kohandamine uuele tüvele võib tõesti käia päris kiiresti, kuna vaktsiinide uus RNA-põhine tehnoloogia, mida kasutavad Pfizer/BioNTech ja Moderna, lubab vahetada sissepandavat RNA järjestust päris kiiresti, sest tegemist on sünteetilise järjestusega. "Nii nagu sa annad programmi ette, nii tehakse teistsugused RNA genoomid." Oluliselt rohkem võtab aega asjaomastelt asutustelt ehk Euroopa Ravimiametilt ning USA toidu- ja ravimiametilt loa saamine uuendatud vaktsiinide manustamiseks.

Ühendkuningriigis juba müügiloa saanud ja ka Eestisse oodatud suukaudsetest koroonaravimitest rääkides ütles Maimets, et neil peaks olema tüvedest ükskõik, sest üks neist mõjutab viiruse replikatsioonimehhanismi ja teine mõjutab ensüümi tekitamist, mis seda replikatsiooni läbi viib. Samas tõi teadlane välja, et nii palju kui andmeid suukaudsete ravimite kohta praegu on, teame juba, et näiteks Mercki ravimil on päris palju kõrvalnähte, sealhulgas näiteks see, et tiinetel hiirtel tekitab see loote väärarenguid.

Asjaolu, et viirus kasutab eluks samu mehhanisme, mida meie endi rakud, ilmestabki probleemi, miks suudeti nii kiiresti välja arendada koroonavaktsiinid, aga mitte ravimid. "Ehk et viiruse tegevuse segamisel ajame segi ka meie endi rakkude toimetamise," manitses teadlane ja rõhutas, et seetõttu on igal juhul vaktsiinid praegu palju ohutumad ja kindlamad.