"Globaalvärava strateegia hõlmab investeeringuid, millega edendatakse demokraatlikke väärtusi ja kõrgeid standardeid, head valitsemistava ja läbipaistvust, võrdseid partnerlusi, rohelist ja turvalist taristut ning toetatakse erasektori investeeringuid," öeldakse komisjoni kolmapäeval avaldatud pressiteates.

Globaalvärava strateegia eesmärk on investeerida aastatel 2021–2027 kuni 300 miljardit eurot, et sellega toetada üleilmset taastumist, "võttes arvesse meie partnerite vajadusi ja EL-i oma huve", lisati teates. Strateegia peab edendama arukaid, puhtaid ja turvalisi ühendusi digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdama kogu maailmas tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme. Sellised ühendused aitavad lahendada kõige pakilisemaid üleilmseid probleeme alates kliimamuutustest ja keskkonnakaitsest kuni terviseohutuse parandamise ning konkurentsivõime ja ülemaailmsete tarneahelate edendamiseni, edastas komisjon.

Samas kirjutas väljaanne Politico teisipäeval, et Euroopa Liit tuleb oma kavaga välja 3000 päeva hiljem, kui Hiina president Xi Jinping esitas 2013. aastal plaani üleilmselt transpordiühenduste loomiseks, et aidata kaasa Hiina ekspordile ja majanduse edendamisele.

Politico hinnangul jääb EL-i kava isegi siis, kui erainvestorid sellega ühinevad, kõvasti alla Hiina investeeringute mahule, millega Peking on ostnud endale võimaluse mõjutada riike Kreekast Sri Lankani, kuhu ta oma raha on suunanud. "Euroopa Liidu peamine müügiargument on Hiinaga võrreldes suurem läbipaistvus ja kõrgemad keskkonnastandardid, kuid see ei pruugi tegelikult paljudele potentsiaalsetele partneritele sobida, kuna nende riikide juhid võivad eelistada just Hiina pakutavaid hämaramaid tehinguid," tõdes Politico.

Väljaanne kritiseerib EL-i algatust ka selle eest, et siin pole välja toodud projekte, mida Euroopa kindlasti lähiajal rahastada plaanib, samas kui Hiina on avalikustanud 13 000 kava 165 riigis, millesse ta investeerib.

"Seni on see peamiselt kavatsuste protokoll, poliitiline avaldus," ütles üks EL-i ametnik Politicole. "See edastab Hiinale tugeva sõnumi, rõhutades demokraatiat ja väärtusi, kuid nende jõustamiseks tuleb rohkem tegusid teha."

Hiina investeeringud maailma riikide taristusse ja ühendustesse on saanud uueks võitlusväljaks geopoliitilise mõju saavutamiseks, milles Peking on suurendamas oma mõju Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Kriitikute sõnul on Hiina pannud paljud riigid, Pakistanist Montenegroni võlasõltuvusse ning paljud projektid, mida ta on rahastanud, ei ole jätkusuutlikud. Briti välisluure MI6 juht Richard Moore on ka öelnud, et Hiina oma Tee ja Vöö (nn Uue siiditee) algatusega võib luua "andmelõkse", mille abil kogub kriitiliselt olulisi andmeid teiste riikide ühiskondadest üle maailma.