Uuring: Piusa koobaste vaateplatvorm ja matkarajad on inimestele ohutud

Keskkonnaameti tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringu järgi on inimestel ohutu käia Piusa koobastike vaateplatvormil ja matkaradadel. Küll aga leiti, et koobaste külastatavast alast väljaspool olevad tervikud ja kaeveõõned pole piisavalt stabiilsed, et külastatavat ala suurendada.
Uuringuga hinnati Piusa koobastiku looduskaitsealal asuvate endiste klaasiliivakaevanduste seisundit ja mõju. Välitööd koobastikus toimusid tänavu septembri keskpaigas.
Uuringus on toodud välja, et Piusa muuseumikoopa vaateplatvormi ohutuse ja stabiilsuse tagamiseks on paigaldatud sinna tervikute toestamiseks pritsbetoonist kiht. Kui tehnikaülikooli 2010. aasta uuringus tuvastati tervikute alumisest servast lahti koordunud betooni, siis siiani ei ole see edasi arenenud.
"Visuaalse vaatluse ja 3D mõõdistamisel saadud mudeli põhjal ei tuvastatud tervikutel, lagedes ega võlvis pritsbetoonkihis deformatsioone, mis võiks ohustada praegu kasutusel oleva vaateplatvormi külastajaid," kinnitab uuring.
Siiski soovitavad teadlased vaateplatvormi tervikuid ja lage regulaarselt seirata.

Muuseumikoopa üldine stabiilsus on uurimistulemuste järgi aga kasin. Uurijad märgivad, et kaevanduses on piirkondi, mis on stabiilsed, kuid on ka näha, et peaaegu kogu kaevanduse ulatuses on olnud varinguid laest ja tervikutelt.
Piusal on veel mitu kaevandust ning nende stabiilsus varieerub rahuldavast kasinani.

Matkarajad on samuti ohutud
Piusa koobastike kohal olevate matkaradade kasutamine praeguse seisuga inimestele ohtu ei kujuta.
Uuringu autorite sõnul tuleb aga ohutuse tagamiseks järelhinnata matkaradade muutust kord kvartalis. Lisaks tuleb ohutuse hindamisel arvesse võtta ka kaevanduse seisundit ja uute varingute ilmnemist.
"Inimeste jalutamine koobastike osade kohal ei mõjuta kaevanduste stabiilsust, sest inimese tekitatud koormus on marginaalne võrreldes mäerõhu tekitatud pingega," seisab uuringus.
Ka leiti uuringus, et mootorsõidukitega liiklemine kaevanduste stabiilsusele olulist mõju ei avaldanud. Seda tuleks autorite sõnul aga edasi jälgida, et kaardistada võimaliku mõju ulatus.
Muuseumikoopa külastusala laiendamine
2010. aasta uuringuga järeldati, et muuseumikoopa külastusala ei saa laiendada, sest varisemisohtlik ala algab kohe peagaleriide läheduses. Uue uuringu käigus koostatud stabiilsuse modelleerimise tulemuste põhjal selgus samuti, et külastusala vahetus läheduses olev tervikute rida ei ole piisavalt stabiilne, et tagada külastajate ohutus.
Uurijad tõdevad samas, et eelnevate uuringute ja uue uuringu tulemusi on väga keeruline võrrelda, sest varasemast puuduvad täpselt dokumenteeritud varingukohad ja üldised muutused kaevanduse konstruktsioonides. Seetõttu tuleks uurijate sõnul deformatsioone pikema aja jooksul jälgida.
"Selleks, et hinnata kaevanduse ohutust, tuleb luua ajaliselt dateeritud deformatsioonide tekkimise andmebaas - varingud, rikked, muutused tervikutel," märgivad uuringu autorid, lisades, et koostasid ka seirekava, mis kirjeldab meetmeid, kuidas andmebaasi luua.
Amet: omal käel kaeveõõntes viibimine on keelatud ja karistatav
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk ütles ERR-ile, et uuringu eesmärk oligi eelkõige selgitada välja, kas vaateplatvormi ja matkaradade kasutamine on jätkuvalt ohutu.
"Eelkõige on uuringu tulemuste põhjal hea tõdeda, et vaateplatvormi kasutamine ja matkaradadel liikumine on jätkuvalt ohutu," kinnitas ta.
Kasuk rõhutas aga, et väljaspool vaateplatvormi ei tohi külastajad kaevanduses viibida. "Varinguid on üle terve muuseumikoopa ning ohtlik ala algab vaateplatvormi vahetust lähedusest. Väljaspool vaateplatvormi on allmaakaeveõõntes tavakülastajatel viibimine keelatud," selgitas ta.
"Kaeveõõned pole igavesed ning nende lagunemine on järjepidev protsess. Kuna seal kaevandati käsitsi, on tervikute ja võlvide kuju varieeruv ning kõik tervikud ei ole võrdselt hästi säilinud. Leidub tervikuid, mille kandevõime on nendesse tekkinud lõhede tõttu vähenenud ja seetõttu kannavad nende kõrvalolevad tervikud suuremaid koormusi. Seda, kui kaua tervikud vastu peavad, on keeruline ennustada," lisas ta.
Kasuki sõnul on omal käel kaeveõõntesse sisenemine ka karistatav. "Soovime inimestele südamele panna, et omal käel kaeveõõntesse sisenemine on keelatud ja karistatav, kuna see on eluohtlik ja häirib seal talvituvaid nahkhiiri," selgitas ta.
Kasuki sõnul on koobaste säilitamise tehnoloogilised lahendused keerukad ning nende majanduslikku otstarbekust tuleb hinnata.
Keskkonnameti järgmine samm on Piusa koobastiku looduskaitseala kaitsekorralduskava uuendamine. Kaitsekorralduskavaga määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. "Saadud andmed on aluseks looduskaitseliste tööde planeerimisel järgnevaks kümneks aastaks," sõnas Kasuk.
Koopaid kui nahkhiirte talvituspaika tuleks veel uurida
Uuringu üks ülesanne oli uurida ka Piusa koobastikke kui nahkhiirte talvituspaika ja nende säilimist.
"Nahkhiired saavad talvituda seni, kuni koopad püsivad. Uuringus viidati, et välitööd toimusid septembris ning sel ajal oli välistemperatuuri ja kaevanduse sisetemperatuuri erinevus väike. Nahkhiirte talvitumisel on oluline, et temperatuur ja õhuniiskus oleksid võimalikult ühtlased ja temperatuur ei langeks alla −1 kuni +7 kraadi. Temperatuuri ja niiskuse mõju hindamiseks koobastiku sisekliimale tuleks mõõtmised teha nii kuuma- kui ka külmalaine ajal," selgitas Kasuk.
Maa-alune kaevandamine lõpetati Piusal 1966. aastal ehk 55 aastat tagasi, kui koobastikust põhjapool avati karjäär. Koopad suleti suure varinguohu tõttu 2006. aastal. Pärast koopaavade sulgemist ja lagede kindlustamist avati külastajatele 2008. aastal muuseumikoobas koos väljaehitatud vaateplatvormiga.
Uuringu autorid on Veiko Karu, Sander Kanter, Aleks Strazdin ja Tõnu Tomberg.
Piusa koobastiku looduskaitseala asub Võrumaal Piusa külas Valga–Petseri raudtee Piusa raudteejaama vahetus läheduses.
Toimetaja: Merili Nael