Trahvitulust eraldatud rahaga saab omavalitsus katta näiteks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide soetamise ja haldamise kulud, soetada uusi seadmeid või kasutada trahviraha muul viisil kohaliku liiklusohutuse suurendamiseks, teatas riigikogu pressiteenistus.

Kiiruskaamerate paigaldamine ja kasutamine toimub kolmepoolses koostöös. Kohalike omavalitsuste ülesanne on seadmed soetada ja neid hallata, transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja edastab andmed politsei infosüsteemi ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) ülesanne on ellu viia kirjalik hoiatamismenetlus.

Automaatsele kiiruskaamerale sobiva koha leidmiseks peab kohalik omavalitsus pöörduma PPA ning transpordiameti poole. Seaduses sätestatakse, et valitud koht peab olema liiklusohtlik ja seda pole võimalik teiste meetmetega ohutumaks muuta. Koha sobivuse otsustab PPA.

Samuti tõsteti seadusega trahvi määra 190 eurolt 300 eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära 80 eurolt 100 eurole. Hoiatustrahvi määr on püsinud samal tasemel alates selle loomisest 12 aastat tagasi.

Veel tehti seadusega muudatus, et maksu- ja tolliamet saab mõjutustrahve sisse nõuda senisest kiiremini ja tõhusamalt, tehes seda ilma kohtutäiturita.

Seadusega täpsustatakse, et trahviteade saadetakse väljastusteatega tähtkirjana, kui elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest. Seni tuli tähtkiri saata, kui teatise saaja ei kinnitanud teate kättesaamist ega tasunud trahvi kolme päeva jooksul.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu 27 riigikogu liiget.