Mobiilseid kiiruskaameraid on Eesti politseil kokku seitse ja nende töö näitab karmi statistikat, et suurusjärgus üheksa protsenti Eesti teedel liikuvatest sõidukitest ületab lubatud piirkiirust.

"Kiiruseületajate arv kasvab kogu aeg aastate lõikes. Sellel aastal on nii statsionaarsed kui ka mobiilsed kaamerad tuvastanud 310 000 ja natuke peale rikkumist. /.../ Ja ületamised kasvavad ikkagi põhimaanteedel – Tallinn-Tartu ja Pärnu-Ikla maantee, kus ka liiklussagedused on hästi suured," selgitas politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss.

"Oleme tähele pannud, et kuni 20 kilomeetrit tunnis ületamist on muutunud juba harjumuspäraseks. Seda võetakse kuidagi kahtlaselt loomulikuna, see +20 või +10 kilomeetrit tunnis meie teedel on, kahjutundega tõdedes, normiks muutunud," rääkis Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar.

Saaremaa näitel on patrullpolitseinike ja kaameratrahvide suhe üks kuuele. Patrullid on viimastel aastatel teinud aastas suurusjärgus tuhatkond kiirustrahvi, üks kaamera aga üle 6000.

Kuigi politsei kinnitab, et nende eesmärk pole karistusi määrata, vaid liiklust rahustada ja liiklusohutust tagada, täidavad kiiruseületamiste eest määratud rahalised karistused siiski muljetavaldavalt ka riigieelarvet.

"Meie esmane ülesanne on ikkagi liikluses vigastatute ja hukkunute arvu vähendamine ja inimeste elude päästmine. Aga tõsi ta on, et kiiruskaameratel on trahvisummad ka taga ja see umbes 10,5 miljonit eurot on selle aasta trahvisummad, mis on kiiruskaameratega fikseeritud. Eelmise aastaga võrreldes on seal kasvu umbes ühe miljoni võrra," selgitas Kirss.

Lisaks mitmele uuest aastast lisanduvale hinnatõusule tasub teada, et ka kihutamine läheb kolme päeva pärast kallimaks.

"Alates 1. jaanuari südaööst on kiiruseületamise eest üks trahviühik nelja euro asemel kaheksa eurot. Mobiilse kaamera ühe kilomeetri hind võrdub nüüd viie euro asemel seitse eurot," ütles Antsaar.

Politsei andmetel on tänavu 19. novembri seisuga olnud enim piirkiiruse ületamisi Harjumaal – kokku 157 493, neist 122 217 on tuvastanud mobiilsed kiiruskaamerad. Eelmisel aastal kokku oli Harjumaal piirkiiruse ületamisi 133 383.

Pärnumaal on tänavu registreeritud 40 162 kiiruseületamist, neist pisut üle poole mobiilsete kaameratega. Ka Pärnumaal on võrreldes eelmise aastaga kokku kiiruseületamiste arv juba praegu suurem.

Üle 10 000 rikkumise on tänavu tuvastatud ka Ida-Virumaal, Tartumaal ja Järvamaal, vastavalt 19 250, 16 875 ja 12 868. Seejuures Ida-Virumaal ja Tartumaal on sel aastal siiani registreeritud vähem kiiruseületamisi kui eelmise aasta peale kokku, mil see oli vastavalt 21 331 ja 25 165.

Jõgevamaal on tänavu 19. novembri seisuga mõõdetud 8544 (eelmisel aastal kokku 10 286), Läänemaal 7268 (eelmisel aastal 7107), Lääne-Virumaal 6513 (eelmisel aastal 3743), Saaremaal 6393 (eelmisel aastal 5489), Raplamaal 5921 (eelmisel aastal 3992) ja Põlvamaal 3824 (eelmisel aastal 1310) kiiruseületamist.

Alla 1000 piirkiiruse ületamise on tänavu tuvastatud Valgamaal – 170 –, Viljandimaal – 306 – ja Võrumaal – 973. Neis kõigis maakondades on kiiruseületamiste arv võrreldes eelmise aastaga kokku kasvanud, seejuures Võrumaal pea kolm korda.