Rahandusminister ootab kiireid lahendusi taastuvenergia arendamisel

{{1638979740000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles ERR-ile antud intervjuus, et ootab kiireid lahendusi nii Tootsi tuulepargi kui ka Liivi lahe tuulepargi arendamisega edasi minemiseks. Neljapäeval arutab valitsus ka võimalikke täiendavaid toetusi kõrge elektrihinna kompenseerimiseks.

Pentus-Rosimannus ütles, et valitsus arutab neljapäeval, kas laiendada kõrge elektrihinna kompenseerimiseks juba välja töötatud toetusmeedet nii, et peresid, kes sealt tuge saaksid, oleks rohkem.

"Kas seda piiri tuua alla näiteks mediaansissetulekuni, mis on umbes 1200 eurot kuus ühe pere liikme kohta, need arutelud seisavad ees. Aga see on otsene toetus, mis jõuab vahetult nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad," rääkis Pentus-Rosimannus.

See raha tuleks Pentus-Rosimannuse sõnul CO2 kvoodi müügist. "Kuna CO2 kvoodi hind on viimasel ajal olnud kaunis kõrge, siis need summad, mida meil kasutada on, tõenäoliselt jäävad umbes kuni 50 miljoni euro kanti," sõnas ta.

"Meil on esimene ülesanne ja soov leida kiire lahendus nende inimeste jaoks, kes on kõige keerulisemas seisus ja kellel on raskusi hüppeliselt kasvanud arvete tasumisega. Jutt ei ole ainult elektriarvetest, vaid ka gaasist ja kodusoojast. Ja selle jaoks on esimene kiire leevendus see, et väiksema sissetulekuga pered saavad kuni 80 protsendi ulatuses toetust just selle kasvanud arve osa kompenseerimiseks.

Rääkides elektrikandjate käibemaksu alandamisest ütles Pentus-Rosimannus, et valitsus arutab seda. "Me käime läbi kõik võimalused, mis praeguses olukorras teoreetiliselt üldse kasutatavad oleks. Käibemaksu puhul me teame probleeme, mis sellega on. Kõige suurem mure on justnimelt see, et ta reaalset eriti suurt leevendust ei paku nendele, kes seda kõige rohkem vajaksid. Ja seetõttu minu eelistus oleks, et me toetame otse inimesi. Nii on võimalik neid suuremate summadega toetada."

Tootsi tuulepargi kohtuvaidlusest: see on lihtsalt narr olukord

ERR-i reporter Toomas Pott küsis Pentus-Rosimannuselt ka selle kohta, kuidas peaks lahenema Tootsi tuulepargi arendamise ummikseis. Nimelt pöördus Eesti Energia käesoleva aasta alguses kohtusse, et vaidlustada Eleringi otsus mitte anda Tootsi tuulepargile toetust niinimetatud vana skeemi järgi.

"Tootsi park on üks päris kehvadest näidetest, kus riigi enda kaks ettevõtet on omavahel kohtus vaidlemas. Selliseid asju tuleks vältida, see on lihtsalt narr olukord. Selle tulemusel oluline investeering seisab. Tore oleks, kui me suudaksime selle vaidluse lõpetada viisil, et pooled lepivad omavahel kokku," ütles selle kohta Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus ütles, et kaaluda võiks seda, et valitsus omalt poolt annaks põhimõttelise suunise lõpetada kohtuvaidlus.

Liivi lahe tuulepargi arengu kiirendamise kohta ütles rahandusminister, et otsuseid on vaja.

"See, et kõige kaugemale jõudnud võimalik arendus praegu kuskile maa ja taeva vahele toppama on jäänud, ei ole tegelikult aktsepteeritav," sõnas Pentus-Rosimannus.

Pikalt kohtuteed käinud Eesti Energia on Tootsi tuulepargi arendamisse kümne aasta jooksul investeerinud 60 miljonit eurot. Elering aga leiab, et Tootsi tuulepark ei olnud 2016. aasta lõpuks veel täitnud vana skeemi järgi toetuse saamise tingimusi.

"Vaidlus käib selle üle ju, kas Tootsi tuulepark on esimeses toetusskeemis või teises toetusskeemis. Ja kui selle kompromissi tulemus on see, et ta on esimes toetusskeemis, siis tegelikult tarbijale läheb see rohkem maksma," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kinnitades, et vaidlus käib umbes 100 miljoni euro üle.

"Tõesti, täna me oleme üle läinud sellisele taastuvenergia tootmise toetamisele, mis on oksjonipõhine. /.../ Taastuvenergiatasud peaksid langema hakkama, aga kui nüüd Tootsi park lisandub sellesse vanasse süsteemi, siis kinldasti ei maksa loota, et need tasud langema hakkavad," lisas Aas.

"Vahel on tunne, et menetletakse lihtsalt menetlemise pärast"

Pentus-Rosimannise sõnul ei ole teada, mille taga arendamine täpsemalt toppab, küll aga ootab ta, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selle teemaga tegeleb ja otsuseid teeb.

"Vahest on selline tunne, et kohtades, kus on vaja kiireid otsuseid, on vaja kiiresti edasi liikuda, mitte lõputult menetleda, siis seal nauditakse seda menetlemist menetlemise enda pärast. See ei ole see aeg ja ei ole see koht. Tuleb pikalt venivad asjad lihtsalt kokku võtta ja otsused teha," kommenteeris rahandusminister veel.

Pentus-Rosimannus rääkis, et neljapäeval arutab valitsus praeguste tootmisvõimsuste olukorra üle, kuidas neid tootmisvõimsusi juurde tekitada ja kus on võimalik protsesse kiirendada.

Raamatute käibemaksu kaotamist mõistlikuks ei pea

Küsimusele, kas Eesti võiks kaotada raamatute käibemaksu, nagu Euroopa Liidu direktiiv võimaluseks pakub, vastas Pentus-Rosimannus, et see ei ole raamatute hindade alandamiseks parim lahendus.

"Käibemaksudirektiiv sisaldab võimalust, et kui liikmesriigid seda mingil põhjusel sisemiselt õigeks peavad, siis käibemaksu alandamine või vähendamine on võimalik Euroopa Liidu reeglite alusel. Üldiselt on Eesti seisukoht käibemaksu erisuste osas olnud, et tegu on kaunis ebaefektiivse viisiga ühte või teist sektorit toetada või siis hinda allapoole tuua," ütles Pentus-Rosimannus.

"Ka teiste riikide kogemused, mida me analüüsinud oleme, näitavad, et kui ka käibemaksu alandamise järel korraks hind teeb jõnksu alla, siis õige pea on ta varasemal tasemel tagasi ja pigem veel kõrgemal tasemel. Tavaliselt on sellistest kaunis kulukatest, ebaefektiivsetest meetmetest mõistlikum otsetoetuse suunamine sinna, kus tuge vaja on. Muidu, nii et maksutulu jääb kokku korjamata, selle tulemusel on ka vähem raha, millega toetada neid, kes seda tuge vajavad," lausus Pentus-Rosimannus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: