Valitsus arutas täna võimalusi, kuidas vähendada energiahindade järsu kallinemise tõttu inimeste rahakotte tabanud lööki, vahendas "Aktuaalne kaamera". Energiakandjate käibemaksu langetamise ettepaneku viis valitsusse keskerakondlasest majandusminister Taavi Aas, kuid peaminister Kaja Kallase (RE) sõnul sel kütteperioodil käibemaksu alandamine kõne alla ei tule.

"Seda kindlasti ei tule sellel lihtsal põhjusel, et esiteks, elektriaktsiisi alandamine nõuab seadusemuudatust, mis võtab vähemalt kolm kuud, aga inimestel on abi vaja praegu. Teiseks ei ole see sihitud, vaid puudutaks kõiki, ka neid, kes seda abi nii suurelt ei vaja. Kolmandaks ei soodusta see energia säästmist," selgitas Kallas.

Küll aga on valitsus ühel nõul energiakulude hüvitamise laiendamises. Kui praegu on toetuse saaja piirsissetulek 673 eurot, siis nüüd on plaan tõsta piirmäära nii, et pooled pered ja leibkonnad kvalifitseeruks toetuse saajaks. Küsimus on veel, kas aluseks võetakse mullune või tänavune mediaanpalk.

"See on esimese leibkonnaliikme kohta eelmise aasta arvestuses 1054 eurot ja selle aasta arvestuses 1120 eurot. Kuhu see piir täpselt tuleb, seda me peame veel otsustama," ütles riigihalduse minister Jaak Aab (KE).

Abi saab nii elektri-, gaasi- kui ka kaugküttekuludega. Täpsustamisel on veel ka see, mida teha piiripealsete juhtumitega ehk kui taotleja sissetulek ületab piirmäära näiteks vaid mõne euroga.

"Teiselt poolt on selge, et kuhugi tuleb see piir ka tõmmata. Ja kui me räägime 352 000 perest ja 600 000 inimesest, siis see tegelikult peaks aitama väga paljusid, kellel on just abi kõige rohkem vaja," ütles Kallas.

Kui uue piirmääraga toetusmeede kestab tuleva aasta märtsi lõpuni, läheb see Aasa sõnul maksma maksimaalselt 74 miljonit eurot. Kui aga hinnad püsivad kõrged, pikendatakse meedet vajadusel mai lõpuni.

"Allikas on CO2-e kaubandusest ehk tegelikult heitgaaside kauplemise süsteemist laekuv tulu. Ja kuna elektrihind on nii kiiresti üles läinud, siis ka need samad tulud laekuvad ju rohkem meile, Eesti riigile tänu sellele, et meil on taastuvenergeetika võimalusi ja võimsusi, mida me saame kaubelda. Ka see ülelaekumine on praeguse prognoosi järgi üle 50 miljoni sel aastal, aga me saame kasutada ka järgmisel aastal ülelaekuvat tulu, mis prognoosist ülelaekub," kommenteeris Aab.

Aasa sõnul saab uue piirmäära järgi taotlusi esitama hakata ilmselt jaanuari algusest kohaliku omavalitsuse kaudu. Mõni omavalitsus, sealhulgas Tallinn ja Tartu on juba teatanud, et taotlust saab esitada ka elektrooniliselt.