Saite 63 häält. See on üsna suur toetus. Koalitsiooni hääled ning ka lisahääled opositsioonist. Kas pidite sellise tulemuse saamiseks fraktsioonides käies andma ka mingeid lubadusi või vältima mingeid punaseid jooni, mis võib-olla mõnel erakonnal oli?

Ei pidanud midagi erilist tegema. Kuna hääletus oli salajane, siis seda me ei tea, kes täpselt poolt hääletas ja kes vastu. Aga olen väga tänulik ja kahtlemata saab tunne olla ainult hea, kui vabariigi president nii palju usaldab, et selle ettepaneku teeb ja kui riigikogu liikmed seda ettepanekut toetavad. Olen nii riigikogule kui ka presidendile väga tänulik. Ja ka oma headele kolleegidele õiguskantsleri kantseleis, sest selles majas töötamine on tõesti suur au.

Kas võimalikud näited minevikust, kus ametis jätkamine ei sõltu mitte ainult töö sisust, vaid tööst tekkinud konfliktist mõne võimuerakonnaga ei pannud teile mingeid pingeid peale, et te oma töös ehk tundsite kammitsust?

Ei.

Mingit nii-nimetatud sisemist tsensuuri teil ei olnud?

Ei olnud. Ja õiguskantsler ei tee ju mitte midagi üksinda ära ei oma majas, ega ammugi mitte ühiskonnas. Nii, et meil on väga professionaalsed nõunikud ja me oleme omavahel kokku leppinud töö tegemise viisi ja ma leian, et see on ennast õigustanud. Ja see viis seisnebki justnimelt selles, et me vankumatult teeme üheskoos seda, mida õiguskantsleri amet nõuab. Teeme seda õiglasel, võimalusel lahkelt. Me katsume luua selgust, mitte segadust. Sest segadust on Eestis niigi liiga palju. Me püüame ühiskonnas konfliktide hulka vähendada, mitte suurendada ja suhtuda ilmselge väärikusega nii kõikidesse valijatesse, kõikidesse inimestesse Eestis kui ka neid esindavatesse poliitikutesse.

Kas need praegused piirangud, mida valitsus ka hiljaaegu pikendas kuni märtsini, on õiguspärased ja põhjendatud?

Kuna neid praegu kehtestatakse üldkorraldusega, mis paljudel inimestel tekitab segadust, sellepärast, et nende otsuste sisu näeb välja nagu seadus ja nad loodavad, et õiguskantsler saaks neid otse riigikohtus vaidlustada ja nende pettumuseks tuleb selgitada, et ei saa. Kes tunneb, et tema õigusi on rikutud, peab minema halduskohtusse. Ja halduskohtus teadagi neid vaidlusi on käimas ja vastavalt seadusele, kui asi on juba kohtus, siis õiguskantsleril ei ole kohane mitte midagi öelda. Täpsemini on see enamasti isegi keelatud.

Kui te viitasite pandeemia eriolukorra alguses, et vabadust käest anda on väga lihtne, seda tagasi saada on väga keeruline, siis kuidas see olukord on nüüd muutunud? Kas selline oht nüüd reaalsem?

Seda ohtu tuleb märgata kogu aeg. Kaebusi tuleb ka praegu päris palju. Üheltpoolt saab selgitada, et ma näen ju seda kõike kõrvalt - ei terviseamet, ei praegune vabariigi valitsus, ega ka eelmine vabariigi valitsus ei ole minu teada midagi halba soovinud, aga aeg-ajalt lipsab otsustesse sisse vigu. Kui me neid märkame, siis loomulikult anname otsekohe teada. Ja ma räägin jällegi nii endast kui ka headest kolleegidest ametkonnas. Ja seda me teeme kogu aeg. Algusaegadel ei olnud veel asjad kohtus. Ja siis kindlasti oli nendel seisukohtadel ja nendel vastustel, mida me inimestele andsime, rohkem kõlapinda. Praeguseks hetkeks oleme me sealmaal, et otsuseid langetab juba kohus.