Põhiseaduskomisjoni liikmed ja õiguskantsler Ülle Madise arutasid teisipäeval õiguskantsleri rolli üle saadikupuutumatuse võtmisel – varasemalt on õiguskantsler märkinud, et tema praegune roll on menetluses üksnes prokuröri taotluse vahendaja.

Kiviberg (E200) rääkis pärast arutelu ERR-ile, et komisjon näeb vajadust muuta õiguskantsleri rolli. "Õiguskantslerit kuulates saime kinnitust, et õiguskantsleril võiks volitusi olla märksa rohkem prokuratuuri materjalide hindamisel ja ettepaneku esitamisel riigikogule saadiku puutumatuse üle otsustamise juures," sõnas ta

Komisjon asub nüüd analüüsima juriidilisi nüansse – peamine küsimus puudutab seda,  kas õiguskantsler peaks omama õigust kriminaalasjas tõendeid hinnata.

"Juriidiline probleem seisneb selles, et kehtiva õiguskorra kohaselt hindab tõendeid üksnes kohus. Kui neid õigusi laiendada õiguskantslerile, siis sisuliselt võiks tõlgendada nii, et justkui õiguskantsler võtaks endale kohtuniku rolli, mis päriselt nii ei ole," selgitas Kiviberg.

"Me peame neid asju siin nüüd põhjalikumalt analüüsima. Me saime kõik ühtviisi aru, et õiguskantsleril neid volitusi laiendada vaja on. Mida me täpselt tegema hakkame, seda peame täpsemalt analüüsima," rõhutas ta.

Kivibergi sõnul läheb seadus sügisistungjärgul suure tõenäosusega muutmisele.  "Siin on põhimõtteliselt kaks teed, et kas võtta selline lihtsam vorm ette ehk põhimõtteliselt paari sõna muutmine kehtivas kehtivas seaduses või me võtame ette natukene põhjalikumad muudatused," lausus ta.

Riigikogu juhatus tegi aprillis põhiseaduskomisjonile ettepaneku hinnata, kas õiguskantsleri ettepaneku esitamist puudutav regulatsioon riigikogu liikme suhtes saadikupuutumatuse äravõtmiseks vajab muutmist. 

Teema kerkis üles Tõnis Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmisel, kus õiguskantsler Ülle Madise ütles, et ta on üksnes prokuröri taotluse vahendaja ja see ei tähenda, et õiguskantsler oleks taotlusega nõus.

Mitmed saadikud, sh koalitsioonist andsid mõista, et ei toetanud Tõnis Mölderilt saadikupuutumatuse äravõtmist pärast seda, kui kuulsid õiguskantsleri jõulist sõnavõttu riigikogus.

"Õiguskantsleril ei ole õigust – seadus ütleb seda sõnaselgelt – hinnata tõendeid ega mitte midagi olulist. Seega ei ole õiguskantsleril võimalik selle taotlusega ei nõustuda ega mitte nõustuda. Ka ajakirjanduses avaldatud pealkirjad, et õiguskantsler nõustus peaprokuröri taotlusega, on selles mõttes eksitavad, et ei ole nõustunud," ütles õiguskantsler toona riigikogus.

Madise meenutas, et on varasemate sarnaste juhtumite puhul korralikult sõimata saanud (EKRE saadikud olid tema suhtes eriti teravad, kui võeti Kalle Grünthalilt saadikupuutumatus – toim) ja tuletas saadikutele meelde, et 2014. aastal riigikogu ise muutis seadust nii, et õiguskantsleri roll nendes küsimustes on null.

"Riigikogu tegi seda teadlikult – sellepärast, et õiguskantsler oli ühe taotluse prokuratuuri tagastanud. Selle peale saadi kole kurjaks ja otsustati, et õiguskantslerilt võetakse igasugune sisuline võimalus selles protsessis midagi mõjutada. Saadiku jaoks ei muutu mitte midagi, kui õiguskantsler selle taotluse tagastab. Kuriteo aegumine peatub, see kirves jääb tema pea kohale seni, kuni tema volitused lõpevad. Enne seda seadusemuudatust, mis tehti karistuseks õiguskantslerile selle eest, et ta julges ühe taotluse tagastada, oleks võinud kriminaalmenetlus riigikogu liikme suhtes lõppeda aegumise tõttu," sõnas Madise.