Hussar: Madise ei soovi ülesseadmiseks 68 häält, vaid riigikogu leere ületavat toetust
Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul ei soovi õiguskantsler Ülle Madise, et tema ülesseadmiseks presidendikandidaadiks oleks vaja kaht kolmandikku parlamendi hääli, vaid et hääli oleks vähemalt 21, kuid leere ületavalt ehk nii koalitsioonist kui ka opositsioonist. Hussari sõnul ei pea Madise kandideerimiseks õiguskantsleri ametist loobuma ning samuti on ta andnud lubaduse tulla fraktsioonidega kohtuma enne kandidaatide esitamise perioodi.
Hussar rääkis kolmapäeval "Vikerhommikus", et teisipäeval arutati riigikogu vanematekogus arutati, mida tähendab Madise kirjas olnud väljend, et ta on valmis kandideerima, kui riigikogu liikmed piisavas enamuses leiavad, et ta peaks riigi teenimist jätkama presidendina. Tema sõnul oli fookuses, mida tähendab "piisavas enamuses", aga arutelu kestis siiski vähem kui Martin Helme öeldud pool tundi.
"Ma küsisin seda ka Ülle käest ja Ülle ütles loomulikult, et kui neid allkirju on vähem kui kaks kolmandikku, mis on presidendivalimiseks vajalik, siis see ei ole kuidagi kandideerimist välistav tegur. Ja lõppkokkuvõttes Ülle pidas silmas ainult seda, et oleks leere ületav ja laiapõhjaline ehk nii koalitsiooni kui ka opositsiooni puudutav kandidaadi esitamine. Ja täna me hakkamegi allkirju koguma, et Ülle Madise kandidatuur üles seada."
Hussar rääkis, et Ülle Madise on meedia vahendusel öelnud veel, et kui riigikogu liikmed seavad teda presidendikandidaadina üles ja selleks on vaja 21 allkirja, siis ta loomulikult annab sellele jaatava vastuse.
"Seda kõike on tarvis selleks, et tema tänase õiguskantslerina saaks end käsitleda väga tõsiseltvõetava kandidaadina, kes ei ole ise kandidaadi kandidaadi staatuses käinud erakondadelt toetust palumas, vaid erakonnad on ise jõudnud selleni, et meil on üks suurepärane kandidaat järgmiseks Eesti presidendiks. Ja meie otsime talle laiapindset toetust, et ta õiguskantslerina erapooletu ja sõltumatuna saaks tulla kandideerima."
Küsimusele, kas allkirjade kokkusaamise järel saab Madise tulla õiguskantslerina fraktsioonidega kohtuma või ta peab oma ameti maha panema või peatama, vastas Hussar, et õiguskantsler Madise ise ütles teisipäeval ise ERR-i portaalile, et kui talle väga selge ettepanek tehakse, siis loomulikult ta kohtub riigikogu fraktsioonidega. Ja see võib leida aset enne seda, kui algab kandidaati ülesseadmise periood."
Kandidaatide esitamine on perioodil 21. kuni 24 . august.
"Õiguskantsler kindlasti ei pea oma ametist lahkuma selleks, et kandideerida Eesti Vabariigi presidendiks. Põhiseadus ütleb väga selgelt, et mingisuguseid piiranguid siin õiguskantslerile ei ole. Piiranguid ei ole ka õiguskantsleri seaduses. Põhiseadus ütleb veel üht väga olulist asja, et Vabariigi Presidendiks valimisel lõppevad presidendi kõik ametiülesanded teistes ametites. See annab meile väga selge teekaardi, kuidas sellisel puhul toimetada ja kogu protsessist aru saada."
Hussar rääkis, et Ülle Madise oleks väga hea kandidaat, sest ta on erapooletu ja teinud õiguskantslerina suurt osa sellest tööst, millega puutub kokku ka president. Lisaks on Madise olnud Eesti Vabariigi teenistuses paarkümmend aastat ning ta on ka väga lugupeetud ja tugev jurist.
"Mina juba mõned aastad tagasi, kui ma silme eest lasin läbi kõikvõimalikke kandidaate, ega mul ei olnud ühtegi paremat ettekujutust inimesest, kellest võiks saada Eesti järgmine president."
Presidendi äravalimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 häält. Hussari sõnul on riigikogu esimeseks vooruks aega veel kolm nädalat ja see on väga pikk periood kui mõelda eelmiste presidendivalimiste peale.
"Kindlasti ei ole mõtet hakata täna spekuleerima, kas ja kuidas need hääled kokku tulevad. Ülle Madise on ise öelnud, et ta on valmis kandideerima, kui on laiapindne toetus ja nüüd meie ülesanne riigikogus on talle see laiapindne toetus ka leida. See nõuab laiapindset ja leere ületavat arutelu ja sellega me ka tegeleme. Ja selleks me olemegi otsinud kandidaati, kellel oleks laiapindne toetus nii riigikogus kui ka avalikkuses ja Ülle Madise selline inimene on."
Hussar lisas, et kui riigikogu suudaks leere ületavalt kokku leppida ja presidendi ära valida, siis oleks see väga hea sõnum ka Eesti inimestele.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: Vikerhommik, intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe











