Andero Uusberg: vaktsineeritus kui klubipääse ei aita enam
Valitsust nõustava teadusnõukoja liige käitumisteadlane Andero Uusberg ütles usutluses ERR-ile, et asjaolu, et koroona vastu vaktsineeritusest on saanud klubipääse, mis määrab inimese kuulumise mingisse rühma, ei aita vaktsineerituse taseme tõstmisele enam kaasa.
Praegustest piirangutest mittevaktsineeritutele võiks Uusbergi hinnangul esimesel võimalusel loobuda. Põhjendatud hüvede pakett vaktsineeritutele peaks olema selline, mis kedagi ei diskrimineeri.
"Kõigil inimestel peaksid põhimõtteliselt võimalused tegeleda oluliste asjadega elus avatud olema," rääkis Uusberg. "Võib-olla vaktsineerimata inimesele võiksid need võimalused olla mõnevõrra ebamugavamad, aga see on ka kõik."
"Kui konkreetsemalt rääkida, siis mulle tundub, et sellele kriteeriumile vastab päris hästi versioon vaktsiinipassist, mis kehtis enne kolmandasse lainesse jõudmist, kus oli võimalik teatud tegevustes osaleda kas siis vaktsineerimise, läbipõdemise või hiljutise testimise dokumendi najal," selgitas Uusberg. "Ja see süsteem oleks veel parem, kui testid oleks Eestis odavamad. Ja sellisel juhul me oleksime sellises tasakaalupunktis, kus tegelikult ei saaks öelda, et kedagi diskrimineeritakse."
Täna on selge, et ka ennast testides päris olulistest asjadest osa võtta ei saa, tõdes Uusberg. "See ei ole selline pehme müks, see on ikkagi selline kriisiaja meede, mis selle kriisi leebumisega võiks kaduda. Omaette küsimus on, millal me sellest kriisi leebumisest saame rääkida omikrontüve valguses."
Vaktsineerimise korraldamisel tehtud möödalaskmised on Uusbergi hinnangul maksma läinud paar protsenti kõrgema vaktsineerituse taseme. Vaktsineerimise korraldusel tehtud vigade analüüs ühiskonnas laiemalt on jäänud pinnapealseks ja intellektuaalselt laisaks, ütles ta.
"Meile tundub, et kui ainult sotsiaalministeeriumis töötaksid paremad inimesed, siis oleks olukord olemuslikult teistsugune. Mina ei ole kuulnud väga häid argumente, mis seda tõestaks. See liikumine Eestis, kus vaktsineerimist alustati vanuselisest riskirühmast, oli kindlasti õige. Ja selle rühma peale mõeldes, et alustati perearstide kaudu, oli kindlasti õige," rääkis Uusberg. "Kui vaktsiinid said kättesaadavaks, et siis me liikusime vaktsineerimiskeskuste peale, ka see tundus strateegiliselt õige, sest perearstivõrgustik seda mahtu enam teenindada ei oleks jaksanud. Aga ka selle dünaamika sees me nüüd näeme neid kohti, kus tekkisid taktikalised vead."
Vigadena nimetas Uusberg seda, et vaktsiinide jaotus perearstide vahel tükk aega ei võtnud arvesse, kui palju on riskirühmi perearsti nimekirjas. Samuti seda, et perearstisüsteemist vaktsineerimiskeskustesse nihkumine tõi kaasa millegipärast paksu verd ja isiklikke solvumisi.
"Need on näited nendest korralduslikest asjadest, mis usutavasti, kui neid oleks vähem, siis mõned protsendid vaktsineeritust me oleks kindlasti juurde saanud, sest vaktsineerimiskäitumise uuringud näitavad järjepidevalt seda, et inimeste meelsusest isegi veel olulisem on vaktsineerimise mugavus, lihtsus, arusaadavus," märkis Uusberg.
Eesti inimestest on detsembri keskpaiga seisuga kahe doosiga vaktsineeritud 60 protsenti.