Olulisem kui riigi poolt toetatud kohaliku ühistranspordi liinikilomeetrite arv mullu või tuleval aastal on see, kas bussid liiguvad seal, kus inimesed neid ka päriselt vajavad ja saavad oma igapäevaste liikumiste tarbeks kasutada. Praegune ühistranspordi korraldus pahatihti inimeste liikumisvajadustega kahjuks ei arvesta.

Algaval aastal teenindavad maakondlikud bussiliinid üle 47 miljoni liinikilomeetri. Võrreldes seda näiteks aastaga 2017, on liinimaht kasvanud ligikaudu 30 protsenti. Viie aastaga on maakondlik ühistranspordi võrgustik laienenud pea kolmandiku võrra. Paraku näeme, et kõik liinivõrgu muudatused, mis aastate jooksul on tehtud, pole osutunud ühel või teisel põhjusel reisijatele atraktiivseks.

Tööriistad on olemas, kasutage!

Tagamaks just reisijate tegelikest liikumisvajadustest lähtuva liinivõrgu arengu, on riik ühistranspordikeskustele soetanud erinevaid töövahendeid liinivõrgu paremaks planeerimiseks.

Me saame näiteks vaadata interaktiivsel kaardil, millistest piirkondadest on inimestel võimalik ühistranspordiga mugavalt maakonnakeskustes tööl käia. Rohelisi piirkondi, kus buss väljub argipäeviti hommikul sobival ajal ja toob ka õhtul mõistlikul ajal tagasi, on kaardi peal väljaspool Harjumaad ja Tartu lähiümbrust üllatavalt vähe.

Pole siis ime, et meie liikuvusuuringu kohaselt autostuvad ka madalama sissetulekuga leibkonnad väga kiiresti ja on töökohtade paiknemise tõttu sunnitud valima, kas kulutada oluline osa sissetulekust isiklikule autole, raisata ebamõistlikult kaua aega päevas ühistranspordis või üldse loobuda töökohast.

Me ei saa lubada, et maksumaksja raha eest liigutatakse sooja õhku ning seetõttu sai uueks perioodiks ühistranspordikeskustele antud suunised liinivõrgud üle vaadata ja vajadusel ümber planeerida.

Palju on räägitud, et liinimahu vähendamine kahe protsendi ulatuses ahendab ühistranspordi kasutajate võimalusi. Suuremalt jaolt tähendab see aga liinivõrgu kärpeid piirkondades, kus ühel väljumisel on üks kuni kolm sõitjat ja kus ühe reisija sõidukulu võib ulatuda kuni 60 eurot. Need on kohad, kus ühistranspordikeskused peaksid kaaluma võimalust teenindada neid üksikuid sõitjaid nõudepõhiselt või leidma koostöös kohalike omavalitsustega lahendusi nende inimeste liikuma saamiseks.

Uuel aastal uued võimalused

Et riik koostöös ühistranspordikeskustega saaks pakkuda inimestele mugavamat ja nende vajadustele paremini vastavat ühistransporti, oleme transpordiametis seadnud endale ambitsioonikad ülesanded. Kui praegu on ühistranspordikeskuste käsutuses kõik riigi statistilised andmed, mis kätkevad endas liikuvust ning ühissõidukite valideerimisandmed, siis uue aasta esimeses pooles valmivast liikuvusuuringust saadav teave toetab veelgi rohkem andmepõhist lähenemist ühistranspordi planeerimisel.

Andmed on olemas ja neid tuleb järjest juurde, oluline on, et ühistranspordikeskused neid andmeid ka päriselt oma transpordivõrgu ja lahenduste arendamisel arvesse võtaksid.

Inimeste igapäevased liikumised ei piirdu enam ainult oma koduvalla või ühe transpordiliigiga. Transpordiameti eesmärk on parema koostöö ja planeerimisega muuta ühistranspordisüsteem ja selle kättesaadavus tervikuna mugavamaks alates inimese teekonnast kodust peatustesse, jätkates erinevate transpordiliikide parema koostoimega ja lõpetades ühtse piletisüsteemiga suuremates piirkondades.

Olemegi alustanud sellise ühtse piletimüügisüsteemi projekti koostamist, mis peaks tagama sõitjatele veelgi mugavama liikumise erinevate ühistranspordivahenditega.

Kevadel valmib kaua oodatud väikesaarte uuring, mille eesmärk on anda suunised transpordiametile transporditeenuse tellimiseks mandri ja väikesaarte vahel. Analüüs peab andma vastuse, kas kasutuses olevad parvlaevad on piisavad teenindamaks meie väikesaari. Ära ei tasu unustada ka eesseisvat suursaarte parvlaevahanget ning lisalaeva toomist Virtsu-Kuivastu liinile.

Oleme transpordiametis veendunud, et "Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035" öeldud eesmärk tuua ühistransport inimestele lähemale ja muuta selle kasutamine mugavamaks, planeerides seda targemalt ning kasutades nutikamat piletimüügikorraldust, tähendabki seda, et ühistranspordikorraldajad peavad ühistransporti planeerima inimeste tegelikest liikumisvajadustest lähtudes ja eelarvelisi vahendeid säästlikult kasutades.

Oleme transpordiametis võtnud rolli olla ühistranspordi arendamise koordineerijad üle-eestilisel tasandil ja seisame selle eest, et transpordivõrgu arengut ei mõõdetaks aastaga lisandunud liinikilomeetrites, vaid inimeste rahuldatud liikumisvajadustes kõigis Eesti piirkondades.