"Kui pikaajalised lepingud Euroopasse saavad täidetud, ei tule ootamatuid hooldustöid, mis tarneid kinni hoiavad ega tule ka harukordselt pikka ja külma talve, mis nõuaks lisamahte, siis läheb kõik tavapäraselt," rääkis Simson (Keskerakond) riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse aastalõpu seminaril. Ta viitas oma hinnangu andmisel riikide süsteemihaldurite talve eel koostatud raportitele.

"Tõsi on see, et Gazprom täidab pikaajalisi lepinguid, aga ei ole valmis lisamahtusid pakkuma turule vaatamata sellele, et Euroopa turu ostujõud ja ostusoov on täiesti olemas ja hind on harukordselt kõrge," lisas volinik.

Simson tunnistas, et gaasihind on Euroopas praegu väga kõrge, kuid Euroopa pole valmis maksma siiski mitte igasugust hinda. "Kui me maksaksime mis iganes hinda, siis oleks LNG tankerid juba ninaga siia poole teel, aga endiselt hiinlased maksavad üle," märkis ta.

Energiahindade tõusu põhjustest rääkides tõdes Simson, et see näitab meie suurt sõltuvust imporditud fossiilsetest kütustest. Sellepärast ka Euroopa Liidu taastefondi rahade eraldamisel eeldatakse, et iga riik peab panema sellest 37 protsenti energiasäästuga seotud kulutustesse, ütles Simson.

"Me võime öelda, et me kasutame täna seda raha ette ära, et luua alternatiive imporditud maagaasi, naftatoodete ja ka kivisöe asemel – kunagi me maksame selle raha tagasi, sest taasteraha ei ole raha seina seest, vaid laen. Aga kui mõtleme, et hiljuti maksid Euroopa 27 riiki nafta, gaasi ja kivisöe impordist kokku umbes 300 miljardit eurot aastas, siis asendades osagi sellest sisse toodud kaubast koha peal toodetuga, annab see aimu, kuidas see ette toodud investeering tagasi tasub," rääkis energiavolinik.

Kommenteerides Vene gaasitarnete järsku vähenemist Poolat läbivalt trassil Jamal-Euroopa märkis Simson, et Gazpromi tarned Euroopasse ei toimu mitte ühe gaasitoru kaudu, vaid trasse on erinevaid. "Viimasel kuul on tõusnud mahud läbi Türgi," tõdes ta.