Uuringus on välja toodud, et 56 000 töökohaga metsandussektoril on tööandjana Eestis suur osakaal väljaspool peamisi tõmbekeskusi Harju- ja Tartumaal. Nimelt moodustas metsandussektor Kesk- ja Lõuna-Eestis vastavalt 14 ja 14,2 protsenti kogu regiooni tööhõivest, võttes arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju.

Samuti on langenud metsa- ja puidusektori panus maapiirkondade lisandväärtusesse. Kui 2017. aastal oli metsa- ja puidusektori osakaal regiooni kogulisandväärtusest 30 protsenti Kesk-Eestis ning 22 protsenti Lõuna-Eestis, siis nüüd hindab raport numbriteks tulenevalt raiemahtude vähenemisest vastavalt 22 ja 18 protsenti.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ütles, et viimastel aastatel on Eestis toimunud väga aktiivne metsa konserveerimine. "Olles üks Euroopa metsarikkamaid riike, oleme me samuti Euroopas kolmandal kohal kaitsealade mahtude poolest. Hetkel moodustavad looduskaitsealad Eesti metsast 24 protsenti ning rangelt kaitstud alad, kus on metsa majandamine keelatud, 13 protsenti," ütles ta.

Vaatamata neile kõrgetele näitajatele muutus metsa majandamisest väljaviimine Välja sõnul veelgi aktiivsemaks. "Nüüdseks on riigi tegevus hakanud otsest mõju avaldama meie sektorile, mis moodustab kümnendiku kõigist töötavatest eestlastest. Lisaks kaotatud töökohtadele on tegu sadade saamata jäänud miljonitega riigieelarves, mida kinnitavad ka uuringu tulemused."

Uuringu andmetel on töötajate arv vähenenud peamiselt metsa majandamisega seotud valdkondades. Välja sõnul on selle põhjuseks nii vähenevad metsa majandamise mahud riigi- ja erametsas kui ka uued piirangud selles valdkonnas, mis suurendavad sektori ebakindlust ja selgusetust.

"Ka uuel aastal on riigil plaanis mitmed algatused metsa majandamise piiramiseks, muuhulgas ootamatu RMK raiemahu piiramine, Alutaguse rahvuspargi laiendamine ja täieliku linnurahu kehtestamine, mis võib peatada metsatööd kogu riigis vähemalt kolmeks kuuks," ütles Välja.

Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul majandatakse Eestis metsa juba aastakümneid säästlike põhimõtete alusel. "Kogu metsanduse sektor ja koos sellega ka metsaomanikud on huvitatud sellest, et metsade tervis ja tootlikkus püsiks tipus. Seetõttu kutsume riiki endiselt üles dialoogile, et leida tänapäeva metsanduses koht nii looduskaitsele kui ka Eesti majandust üleval pidavatele ettevõtetele."

Eesti metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus oli 2019. aastal 2,184 miljardit eurot. Tööstuse panus riigieelarvesse ulatus 2019. aastal 1,07 miljardi euroni. Metsa- ja puidusektor annab otsest tööd enamale kui 30 000 inimesele, kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor 56 000 töökohta.