Väidetavalt on NATO peasekretär Jens Stoltenberg viimastel kuudel, kui Venemaa on Ukraina piiride lähistele oma vägesid koondanud, korduvalt pakkunud Moskvale dialoogi võimalust, kuid Venemaa ei ole sellele positiivselt vastanud. Mida Moskva tahab? Välisagentuurid näivad arvavat, et Moskva on see, kes praegu dikteerib.

"Moskva kindlasti ei ole see, kes dikteerib. Meie oleme pakkunud NATO-Vene nõukogu toimumist viimastel aastatel mitu korda, meie all peame muidugi silmas NATO-t ühisena. Venemaa on need tagasi lükanud. Me oleme alati arvanud, et kõikvõimalike valesti arusaamiste vältimiseks on mõistlik omavahel laua taga kokku saada," ütles Vseviov.

Seekord siiski tundub, et kohtumine jaanuari keskpaigas toimub. "Aga sellest kohtumisest iseenesest mingit põhjapanevat tulemust oodata ei maksa. Ju Venemaa kordab seal neid seisukohti, mida ta on esitanud ka avalikkuses. Me oleme nendele seisukohtadele oma hinnangu andnud. Eks esitame oma muresid meiegi. Loodetavasti aitab see õhu mõnes mõttes puhtamaks lüüa ka selles mõttes, et Venemaa näeb oma silmaga, et liitlased oma julgeolekut puudutavaid küsimusi arutavad ühiselt ja mingisuguseid põhimõttelisi järeleandmisi Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes teha loomulikult ei kavatse."

Läänele julgeolekunõudmisi esitanud Venemaa saab USA ja teiste lääneriikidega jaanuari keskel võimaluse kohtuda mitmes eri formaadis.

Vseviovi sõnul taotleb Venemaa aja tagasi keeramist umbes 30 aastat. "See loomulikult võimalik ei ole. Millegipärast on nüüd tekkinud Moskvas otsustavatel inimestel arvamus, et nüüd tasub veel proovida, loodud on ka päris terav pinge Euroopa julgeolekusse nende vägede koondumisega Ukraina piiridele. Aga muidugi aega nende pataljonide piirile toomisega tagasi ei keera. Ja seda võimalust, et Euroopa julgeoleku põhimõttelisi küsimusi hakkavad kuidagi üle Euroopa riikide peade suurriigid arutama ja kokku leppima, seda võimalust ei ole," sõnas Vseviov.

Vseviov rääkis, et kuigi praegu käivitunud väga aktiivsest diplomaatiast võib jääda mulje, et sündimas on suur kokkulepe, siis tegelikkuses see nii lihtne ei ole.

"Et jõuda mingisuguse kokkuleppeni, peab neid kohtumisi olema tõesti palju, aga sellest olulisemana peavad olema saavutatud mingisugused elementaarsed eeltingimused. Loomulikult, esiteks laualt maha võtta kõik põhimõttelist laadi nõudmised ja teiseks peab olema näha ka selge de-eskaleerumine Ukraina piiridel. Kes siis soovib piltlikult öeldes relva ähvardusel julgeoleku küsimusi arutada?" kommenteeris Vseviov.

"Kas me sinna jõuame või ei jõua, see sõltub kõigist nendest otsustest, mida eelkõige Moskvas langetatakse. Meie oleme liitlastega ühiselt oma seisukohad avalikult teatavaks teinud. Loodetavasti on nendest avalikest sõnumitest kasu olnud ja Venemaa soov eskaleerida on vaibunud, kuid kas see nii ka on, eks seda näitavad järgnevad nädalad ja kuud," lisas Vseviov.

USA ja Venemaa peavad 10. jaanuaril läbirääkimisi tuumarelvastuse kontrolli ja Ukraina ümber valitsevate pingete üle, teatas Valge Maja esmaspäeval. Seejärel kohtuvad Moskva ja NATO esindajad eeldatavasti 12. jaanuaril.

Nende diplomaatiliste sammude taustaks on rohkem kui 100 000 Vene sõjaväelase toomine Ukraina piiride lähistel ning äärmuseni teravdanud Ukraina-vastane retoorika. USA luure väitel võib Moskva kavandada Ukraina ründamist jaanuaris-veebruaris. NATO ei ole küll pakkunud Ukrainale julgeolekutagatisi, kuid hoiatanud Moskvat agressiooni eest ning lubanud Kiievile julgeolekuabi.

Samas on Venemaa esitanud NATO-le julgeolekunõudmised, mille keskmes on nõue loobuda edasisest laienemisest ning vägede eemaleviimine Vene piirist.