Eesti on aidanud Ukrainat põhimõtteliselt alates 2014. aastast, mil Venemaa läände pürgivale riigile kallale tungis.

"Oleme toetanud Ukraina pioneeride, erivägede, sõjaväemeedikute, suurtükiväelaste väljaõpet ja infovahetust meie kaitseväelastega," rääkis kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet ERR-ile.

Nüüd, mil Vene väed taas Ukraina piiride taha kogunevad, plaanib Eesti oma toetust oluliselt suurendada.

"Põhimõtteliselt on Eesti oma kaitseministeeriumis teinud otsuse, et meie soov on Ukrainat praeguses keerulises julgeolekuolukorras toetada ka relvastuse ja laskemoonaga," sõnas Kuimet.

Läinud aastal saatis Eesti ukrainlastele 2400 Makarovi püstolit. Nüüd räägitakse hoopis raskematest relvadest.

"Asjad, mis meil on praegu kaalumisel või töös, on tankitõrje raketisüsteemide Javelin raketid, samamoodi kaalume või plaanime 122 mm haubitsate ja nende laskemoona andmist," ütles Kuimet.

Siiski pole nii-öelda tapva abi andmine niisama lihtne. Kuimet selgitas, et enne Javelini rakettide kinkimist tuleb meil luba saada Ameerika Ühendriikidest, kuna sealt on need raketid pärit.

"Haubitsate puhul, kuna me oleme need hankinud Soomest, kes on need omakorda kunagi hankinud Saksamaalt, peame me relvade üleandmiseks küsima nõusolekut Saksamaalt ja Soomelt ja see on protsess, mis meil nende riikidega on alanud," sõnas Kuimet.

Niisiis sõltub ka abiandmise aeg suuresti sellest, kuidas kulgevad arutelud liitlastega.

Ministeerium: Eesti kaitsevõime ei kannata

Javelini rakette on Eesti Ameerikast nii ostnud kui ka toetusena saanud. Ühe raketi hind kõigub sõltuvalt lepingust ja konkreetsest raketitüübist 75 000 ja 130 000 euro vahel. Eesti plaanib Ukrainale anda mitukümmend niisugust raketti.

"Olukorras, kus Ukraina on juba varsti seitse-kaheksa aastat äganud Vene agressiooni all, siis ei tahaks siin hakata kopikaid lugema," rääkis Kuimet. "Otsida neid kohti, kus Ukrainat päriselt aidata saab nende asjadega, mida neil on vaja ja mis nende enda kaitsevõimet ja loodetavasti heidutust ka tugevdaks,"

Kuimet lisas, et Javelini rakette hangib Eesti pidevalt juurde. "Mis aastate jooksul tähendab seda, et mõned komplektid hakkavad ühel hetkel vaikselt nii-öelda vananema."

Välismeedia andmetel ulatub Javelini raketi säilivustähtaeg pisut üle kümne aasta. Pärast seda peaks raketi relvastusest välja arvama või kulutama raha selle värskendamiseks. Kuimet ütles, et kui me rakette ära ei kingiks, kasutataks neid lähiaastatel väljaõppeks.

"Ma arvan, et Eesti kaitseväelaste väljaõppekvaliteet sellest kokkuvõttes kahjustada ei saa, sest suurem osa Javelinide väljaõppest, sihtimis- ja laskmisprotseduuridest tehakse niikuinii ära kas simulaatoritega või maastiku peal nii-öelda kuivalt," selgitas Kuimet.

122 mm suurtükid ostis Eesti Soomelt 2009. aastal. Toona maksis Eesti 42 haubitsa ning tarviliku laskemoona eest 31 miljonit krooni. Samasuguseid relvi kasutab mitukümmend riiki, sealhulgas Ukraina, kellel on neid eri andmetel ligi 150.

Eestis kasutab 122 mm haubitsaid teise jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon, kuid nemad vajavad olemasolevatest relvadest vähem kui pooli. Mõni haubits on antud ka Kaitseliidule, kus proovitakse oma suurtükipatareid kokku panna.

"Selles mõttes on nende haubitsate hulk Eestis selline, et me saame mingi osa neist, kui õnnestub saada nõusolek Soomelt ja Saksamaalt, Ukrainale anda ilma, et meil endal mingisugune puudujääk tekiks," kinnitas Kuimet.

Ta selgitas, et praeguste plaanide järgi saab ka teine jalaväebrigaad endale järelveetavate haubitsate asemel Koreast ostetud iseliikuvad suurtükid. "Pärast seda vähemalt kaitseväe relvastusest läheks need 122 mm haubitsad niikuinii välja."

Eestil on ka üle 30 Saksa-Inglise-Itaalia koostöös sündinud 155 mm haubitsa. Need jäävad kaitseväkke ka edaspidi. Tõenäoliselt hoitakse neid reservis.

Välihaigla ja kaks korda kasvav väljaõpe

Lisaks relvastuse ja laskemoona saatmisele plaanib Eesti suurendada ka Ukrainale antavat nn pehmet abi. Juba läinud aastal, enne kui olukord Ukraina piiridel ärevamaks muutus, alustas kaitseministeerium ühisprojekti Saksamaaga.

"Saksa kaitsealase abi rahade eest valmistab üks Eesti ettevõte Ukraina kaitseväele mobiilse välihaigla kompleksi," rääkis Kuimet, kelle sõnul on Eesti kaitseväe ja ministeeriumi roll projekti koordineerida. "Ja korraldada ka Ukraina sõjaväemeedikute väljaõpe selle kompleksi kasutamiseks," lisas ta.

Samasugust välihaiglat nägid Eesti inimesed kõige lähmalt läinud aasta kevadel, mil kaitsevägi viis selle appi koroonakriisis hätta jäänud Kuressaare haiglale. Välihaigla maksab umbes viis miljonit eurot.

"See on suhteliselt suur ja märkimisväärne projekt ja meil on plaan ja soov see Ukrainale üle anda juba veebruaris koos sakslastega," ütles Kuimet.

Ta lisas, et Eesti plaanib jätkata ka Ukraina kaitseväelaste väljaõpetamisega.

"Meil praegu toimuvad igal aastal Ukraina eriväelaste inglise keele kursused kaitseväe akadeemia juures. Ja samuti sponsoreerib Eesti nagu ka teised Balti riigid ja Taani Ukraina õppurite õppimist Balti kaitsekolledžis," rääkis Kuimet. "Neis projektides sponsoreeritavate õppurite arvu oleme valmis tuleval aastal kahekordistama, kui see ukrainlastele vähegi vajalik peaks olema."

Alates 2014 on Eesti kaitseväelased käinud ka Ukrainas kohapeal. Seal on koolitatud nii pioneere, suurtükiväelasi, eriväelasi kui ka sõjaväemeedikuid. Seegi töö läheb Kuimeti sõnul edasi ning sellest võidab ka Eesti kaitsevägi.

"Läbi ukrainlaste kogemuse saame ka meie vahetumat pilti sellest, milline konflikt või lahingupilt Vene Föderatsiooni või tema toetatud üksustega välja näeb," ütles Kuimet.

Stoicescu: Eesti pole varem suurrelvastust andnud

Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescu sõnul on sellist relvastust, mida Eesti kavatseb anda, Ukrainale kahtlemata tarvis. Ainüksi USA on abistanud Ukrainat sõjaliselt 2,5 miljardi dollari ulatuses, kuid Eestil oleks sellise relvastuse andmine esmakordne.

"Eesti on varem küll annetanud või andnud sõjalist abi väikerelvade ja väikerelvade moona näol, aga mitte suurrelvastust. /.../ Ukraina on saanud palju abi nii Ühendriikidelt, Ühendkuningriigilt, Kanadalt, Poolalt, Leedult, Saksmaalt, miks mitte ka Eestilt," rääkis Stoicescu "Aktuaalsele kaamerale".

Jaanuari alguses toimuvad USA, NATO Nõukogu ja Venemaa kohtumised, kus viimase nõudmisel arutatakse vastupidist - NATO riikide sõjalise tegevuse vähendamist Ukrainas.

"Võimalik Eesti otsus Ukrainale annetada kaitseabi korras mingeid relvasüsteeme, laskemoona või midagi säärast võtab kaunikesti aega. Ma arvan, et isegi mitte mõni nädal, vaid mitmed kuud, sest seal on omad protseduurid, mida tuleb nii või naa läbida. Nii et selle aja peale, ma arvan, on ammugi selge, kuhu suunas see olukord Ukraina ümber liigub," kommenteeris Stoicescu.

Soome ametnik: Eesti taotlus vajab põhjalikku kaalumist

Soome kaitseministeerium sai Eestist taotluse haubitsate kohta kolmapäeval ning nüüd algab selle menetlemine, ütles Ylele ministeeriumi kaitsepoliitika osakonna juhataja Esa Pulkkinen.

"Loa üle otsutab kaitseministeerium, aga enne võtame välisministeeriumilt seisukoha asja julgeolekupoliitilise aspekti kohta," ütles Pulkkinen.

Pulkkinen ei soovinud prognoosida menetluse tulemust. Ta ütles siiski, et Soome oma kaitsetööstuse tooteid pole kriisipiirkondadesse viidud, aga Eesti taotlus on erinev ja vajab põhjalikku kaalumist.