Meelis Oidsalu: mis pole kasulik mesilasperele, pole kasulik ka mesilasele
Alar Karise aastavahetuse kõne ja varasemate intervjuude põhjal võib oletada, et tegemist on stoitsistlikku mõttelaadi soosiva inimesega ja stoikutel on kadestusväärne oskus ühiselu häirivamaid külgi rahulikult aktsepteerida, leiab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.
Kolm päeva tagasi saime kuulda meie värske presidendi Alar Karise uusaastakõnet. See on iseenesest veider kohustus avalikule teenistujale, ilmuda kord aastas nagu mingis muinasjutus viis minutit enne südaööd teleekraanile, et siis veidi tõtakalt kokku võtta ühe rahva 365 päeva. Kusjuures publik on selleks ajaks juba arvatavasti keskmiselt pidulikumas ja leplikumas seisundis.
President Karis on teadlikult valinud lepitaja rolli, aga nagu tema esimene lühike kõne näitas, suudab ta seda rolli täita väga konkreetseid väärtusosutusi tehes. Meie uus president väärtustab tarkust ja haridust, oskust kuulata ja teha koostööd, majanduslikku nutikust ja söakust ohtudele silma vaadata ja seeläbi ka iseendast võitu saada.
Lühemalt öeldes: Alar Karis hindab kõrgelt head elu selle sõna kõige paremas tähenduses ja tema senist karjääri ning muhedat avalikku olemist jälgides võib arvata, et ta teab, millest räägib. Aga mis kõige olulisem, Karis ei kartnud jääda oma uusaastakõnes lihtsaks, mis annab lootust, et temast saab oma rahva jaoks mõistetav ja seega mõjukas president.
Võitlevama natuuriga ja Eesti suhtes enesekriitilisemad riigipead, nagu Lennart Meri, Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid ei ole oma võitlusi ise valinud. Nad tegutsesid Eesti demokraatia keerulistel kasvuperioodidel. Oleks veider arvata, et üks president valib olla ebasoosingus, pigem on mõnel julgus olla ebapopulaarne.
Presidendi võim on suuresti piiratud kõnelemisega ja seetõttu on presidendi kõne ühtlasi ka tema tegu. Lepituseteod näivad Karisele eriti hästi sobivat seetõttu, et aastavahetuse kõne ja varasemate intervjuude põhjal võib oletada, et tegemist on stoitsistlikku mõttelaadi soosiva inimesega ja stoikutel on kadestusväärne oskus ühiselu häirivamaid külgi rahulikult aktsepteerida. Alar Karise kõnetegu andis eeskuju eelkõige kolme kõneleja tehtud valiku näol.
Esiteks meie-vormi rõhutatult sage kasutamine mina- või teie-vormi asemel. Äkki on see miski, mida saame igapäevaellugi üle võtta, poliitdebattidest rääkimata? Kui teha näiteks üks praktiline harjutus ja järgmise tüli ajal rääkidagi ainult meie-vormis ja vaadata, kuidas see mõjutab nii meie eneseteadlikkust tülitsemise käigus kui ka tülitsemise tulemust?
On ju ka maailma kõige kuulsam filosoofist valitseja, stoitsistliku maailmavaate edendaja keiser Marcus Aurelius öelnud, et "mis pole kasulik mesilasperele, ei too kasu ka mesilasele."
Teiseks tegi meie uus president ilmselt maailmarekordi sõna "tarkus" kasutamise sageduse osas. Aga mitte see mantralikult tihe sõna "tarkus" esinemine pole oluline, vaid viis, kuidas president Karis tarkust oma kõnes defineeris: tarkuse ema pole kordamine, vaid kuulamine. Tark on see, kes märkab kuulata. Minusugustelgi tihedalt targutajatel aitab see osav määratlus kõrvu puhastada.
Kolmas asi, mida presidendi uusaastakõnest esile tõsta, on kõneviisi jõud, küsimuse "kuidas?" olulisus avalikus mõttevahetuses. See, kuidas midagi öelda, on poliitilises retoorikas sama oluline kui see, mida öeldakse. Kas panite tähele, millise leebe, armastava resoluutsusega võttis president Karis üsna selgeid seisukohti selle viie ja poole minuti jooksul?
Tallinna Lennujaamas võeti hiljuti kasutusele väikelapse häälega sisse loetud turvahoiatused. Ja esimest korda ma tõepoolest teadvustasin neid teateid kuulamise ajal. Kuidas saab nii rahuliku ja uudishimuliku häälega rääkida nii ohtlikest asjadest? See küsimus käib nii Tallinna Lennujaama ohutusteavituse kui ka president Karise uusaastakõne kohta.
Kriisid ja hädad on elu ootuspärane ja loomulik kaasanne. Milleks siis nende puhul enesevalitsust kaotada? Äkki hoopis kasutada neid selleks, et meist saaksid ägedamad tülitsejad, kes lähtuvad president Karise kõne kõige olulisemast lausest: "Me saame hakkama!"
Aastavahetuse kõne andis igatahes lootust, et president Alar Karisel on meile veel palju huvitavat rääkida.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel