Ilves: Ida-Euroopaga mittearvestamine lõppeb halvasti

Ekspresident Toomas Hendrik Ilves kritiseeris teravalt seda, kuidas Saksa kantsler Angela Merkel on pidanud kaks telefonikõnet Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenkoga ning ütles, et idapoolsete liikmesmaade eiramine Euroopa Liidus võib lõppeda halvasti.
"Idee, et me läheme ja ilma teiste riikidega konsulteerimata astume sinna vahele, lubame midagi – kui see vastab tõele, mida ma siin just nägin, et Merkel on kokku leppinud, et nüüd transporditakse läbi Poola 2000 migranti – väga tore! Aga kas seda arutati varem ka Poolaga? Ma ei tea, ma ei ole poolakate käest midagi kuulnud. Me ei ole näinud Poolast midagi selle kohta," rääkis Ilves ERR-ile.
"Me oleme paraku näinud, et meiesuguste riikide ehk siis Ida-Euroopaga, oma Euroopa Liidu partneritega, lihtsalt ei arvestata. Viimastel aastatel eriti, kuigi see on pikemaajaline asi olnud," tõdes Ilves.
"Igal juhul see täielik mittearvestamine riikidega, kes asuvad ida pool – nagu me oleksime teisejärgulised riigid – ma ei tea, miks nii tehakse, aga selline asi lõpeb halvasti. Lõpuks Ida-Euroopa riigid, keda on palju, kellel on palju inimesi, vihastavad ja hakkavad blokeerima. Sest mis meil muud üle jääb, kui meiega üldse ei räägita ja kus üks riik otsustab, et me teeme nii, ilma Euroopa Liidus teistega konsulteerimata," rääkis Eesti endine president.
Saksa kantsler pidas esmaspäeval ja kolmapäeval telefonivestluse Lukašenkoga, ehkki demokraatlikud riigid ei tunnusta teda Valgevene legitiimse riigipeana ning on üle aasta hoidunud temaga suhtlemisest.
"See, mis juhtus – need kaks kõnet (Merkeli ja Lukašenko vahel – toim.) – ega selles ei ole ju midagi uut. Me ju nägime hiliskevadel, millist kadedust see tekitas, kui USA president Joe Biden sai kokku Vene presidendi Vladimir Putiniga. Siis öeldi: "Meie ka, meie ka!", kuigi vahe Bideni kohtumise ning Merkeli ja Macroni omadega on see, et Bideni meeskond oli seda kohtumist neli kuud ette valmistanud. Siin oli küll lihtsalt kadedus," rääkis Ilves.
Lääs ei ole tunnustanud Lukašenkot Valgevene presidendina, kuna ta võltsis 2020. aasta augustis peetud presidendivalimiste tulemusi ning on selle järel vallandunud opositsiooni protestid jõhkralt maha surunud.
Lukašenko juhitud Valgevene režiim on korraldanud tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Kuna Poola ja Leedu on keeldunud neid üle piiri lubamast, Valgevene võimud ei lase neid aga ka tagasi, on inimesed jäänud piirile lõksu ning kannatavad õues ööbides külma ja puudust.
Lukašenko ja tema liitlane, Vene president Vladimir Putin on eitanud süüdistusi rändekriisi tekitamises, arvustades hoopis EL-i selle eest, et see keeldub migrante vastu võtmast. Migrandid kinnitavad, et tahavad Saksamaale jõuda läbi Poola ja Lukašenko on öelnud, et on valmis nad vajadusel lennukitega sinna saatma.
Toimetaja: Mait Ots