Orbiidil teeb ESTCube-2 erinevaid teaduskatseid. Näiteks uuritakse võimalust kasutada päikesepurje pidurina, millega saaks tulevikus leevendada kosmoseprügi probleemi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Plasmapidur endast tähendab seda, et me suudame elektriliste mõjudega sundida satelliiti oma kõrgust kaotama kiiremini, kui ta seda muidu teeks, mis tähendab, et me saame missiooni lõpus, kui satelliit on kõik oma pildid ja oma ülesanded ära teinud, me saame öelda satelliidile, et me ei taha, et sinust saab kosmoseprügi, palun kukuta ennast alla ja põle ohutult atmosfääris ära, vabastades sellega ruum uutele missioonidele, uutele satelliitidele," kirjeldas ESTCube-2 projektijuht Hans Teras.

Suvel pannakse kuupsatelliit koos mitme teise omasugusega raketi peale, mis stardib augusti alguses Lõuna-Ameerikas asuvalt Kourou kosmodroomilt.

ESTCube-2 valmimisel lõid kaasa keskkooliõpilased ning bakalaureuse- ja magistritudengid. 2013. aastal saatis projektimeeskond kosmosesse Eesti esimese satelliidi ESTCube-1, mis kogus teadusandmeid pea kaks aastat.