Võimalusest maastikusõidukiga järvele minna andsid märku kaluritest tühjad kaldad ja jäljed, mis viisid järvele.

"See on ikka kalameestele suur abi, sest jalgsi enda taga saani vedada on natukene väga raske ja kuna suure Peipsi peal on vahemaad seal kah kümnest kahekümne kilomeetrini, kus käiakse, see oleks mõeldamatu jala minna," rääkis OÜ Latikas juhatuse esimees, kalur Margus Narusing.

Kuna maastikusõidukiga saab läbida suuremaid vahemaid ning alates esimesest jaanuarist saab järvel püüda ka koha, on praegu Margus Narusingi hinnangul kalastajaid Peipsil palju. Toimub nii-öelda olümpiapüük ehk kalapüük põhimõttel, kes ees, see mees.

"Kui antakse pauk, et esimene jaanuar võib hakata püüdma võrguga koha, kõik lähevad püüdma ja püütakse nii palju kuni poolaasta kvoot - kuskil 200 tonni - täitub ja pärast toda läheb võrk kinni ja on kogu lugu. Igaüks tahab hästi palju püüda selle ajaga ja ruttu," rääkis Narusing.

"Näiteks kui ma lähen panen jala ma panen viis võrku järve, saan seal võib-olla 100 kilo kala, aga kui ma olen maastikusõidukiga, ma panen 20 võrku sisse, saan ma juba 400 kilo kala," selgitas Narusing.

Kuigi mitmed kalamehed on järvel suurema kalasaagi püüdmiseks, siis leidub ka neid, kes eelistavad siiski kalastada jalgsi. Nii saab parandada enda tervist ja nautida ka looduse ilu. Samuti võib sõidukiga jääle minemine olla teatud kohtades siiski ohtlik.

"See sõltub järve sügavusest, läbivoolust, allikatest ja taimestikust, mis kasvab järve ääres. Jää ei ole samasugune ja iga hetk võivad juhtuda ebameeldivad olukorrad," rääkis kalur Konstantin.