"Rahva teenrid" arutasid uue tüve ja nõukoja valguses Eesti koroonatulevikku

Foto: ERR

Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud arutasid valitsuse teadusnõukoja uue koosseisu ja omikroni tüvest põhjustatava koroonaviiruse järgmise laine valguses seda, milliseks kujuneb lähiaja COVID-19 olukord Eestis.

Saatejuht Mirko Ojakivi nõustus Eesti Päevalehes öelduga, et teadusnõukoja uue koosseisu määramisega on Eestis nüüd kaks tervisenõukoda: [teadusnõukoja endine juht] Irja Lutsar ja Eesti teadlased ühelt poolt ning formaalne teadusnõukoda teiselt poolt.

Ojakivi leidis, et kommunikatiivne olukord koroona-valdkonnas ei saa paremaks minna, kuna uue tüve kohta on vähe infot, mis sunnib oletama ja ka eksima.

"Kui keegi loodab, et olukord saab kommunikatiivselt paremaks minna, siis mina leian, et ei saa -  saab tulla ainult vaikuse või mittekommunikeerimise periood ja ega see pole palju parem. Selle tühimiku täidab rahvusvaheline teadus, kui Eesti teadlased üritatakse protsessist välja lülitada," rääkis ta.

Krister Paris ütles, et on nõus sellega, kui valitsus saadab välja sõnumi, et me ei luba teadusnõukoja liikmetel enam oma arvamusi avaldada ja avaldatakse ainult lõppkommünikee ning on ainult üks kõneisik. "Ühest küljest võib öelda, et see ongi soovitud sõnumiselgus ja ei räägita enam erinevatel häältel. Aga mina ei näe küll midagi halba selles, kui ka avalikkus saab osa neist protsessidest, kuidas teadusnõukoda ühe või teise tulemuseni jõuab," rääkis ta. "Teadusnõukoda ongi sellepärast nõukoda, et seal on erinevate teadmiste ja  taustaga inimesed, kes räägivad enda spetsialiteedist lähtuvalt. Mida avalikum on otsustusprotsess, siis seda tõenäolisemalt inimesed seda tulemust usaldavad ja sellest lähtuvalt käituvad," lisas Paris.

Omikroni tüvest kardetakse tsunamit

Ojakivi sõnul on näha, kuidas omikroni tüve eellainetus on Eestisse kohale jõudnud, selle nädala numbrid näitavad, et oleme kasvu-faasis ning kommunikatiivselt nii terviseamet kui ka valitsus valmistavad inimesi ette korralikuks tsunamiks. Samasugust arengu on näha ka teistes riikides, lisas ta.

Küll aga on selgusetu, milleks täpselt tuleb valmis olla, märkis Ojakivi. "Öeldakse ju, et omikroni tüvi on leebem ja haiglad peavad seekord vastu ja midagi eriskummalist ei saabugi, oleme seda juba korduvalt näinud," rääkis ta.

Kolmanda saates osalenud ajakirjaniku, Sulev Vedleri hinnangul valmistutakse piiranguteks, aga need on teistsugused kui seni oleme näinud. "Need piirangud ei ole seekord valitsusepoolsed, vaid neid nimetatakse pehmeteks piiranguteks – see on olukord, kus asutused ja ettevõtted ei suuda tavapäraselt töötada, kuna napib töötajaid. See tekitab mitmetel elualadel tõrkeid. See on ajutine, aga selleks tuleb valmistuda," ütles Vedler.

Tema sõnul võime uue laine ajal näha ka tuhandeid nakatumisi päevas, aga see laine peaks käima üle Eesti kiirelt, see ei jää kauaks kestma ning sumbub kiiresti.

Parise sõnul loodetakse, et märtsiks on omikroni tüve põhjustatud koroonalaine läbi ning selleks ajaks on kõik kas läbi põdenud, vaktsineeritud või surnud.

"Aga siis peakski hakkama mõtlema, mis saab pärast seda lainet. Tartu Ülikooli teadlaste detsembri alguses esitatud andmete kohaselt on 82 protsenti Eesti inimestest antikehadega, mis tähendab, et nad on kas COVID-19 läbi põdenud või vaktsineeritud ning viimaste andmete kohaselt on see näitaja tõusnud kusagile 90 protsendi juurde. See tähendab, et meil on ainult 10 protsenti ilma antikehadeta. Kas sellises olukorras on üldse mõtet mingeid piiranguid hoida ja teha vahet vaktsineeritutel ja mittevaktsineeritutel?" küsis Ojakivi.

Ehkki ühel hetkel saabub niinimetatud karjaimmuunsus, siis päriselus see siiski ei tööta nii nagu loodeti, ehk ka vaktsineeritud haigestuvad uuesti, tõdes Ojakivi.

"Selles asi ongi, et viirus murrab läbi. Ja me ei ole näinud seda, kuidas omikroni tüvi jõuab vanemate inimeste ja riskigruppideni," märkis Vedler.

"Tegelikult piisab ka sellest kümnest protsendist, et haiglad üle koormata," lisas Paris. "Aga kui vaadata haiglate andmeid, siis vaktsineeritud moodustavad tõsisemat ravi vajavatest inimestest tühise hulga, nii, et sellega peaksid haiglad hakkama saama," rääkis ta.

Paris ütles, et on nõus küsimuse püstitusega, kas ja kui kaua tasub enam eristada erinevaid ühiskonnagruppe. Tema hinnangul oli üks piirangute kehtestamise eesmärke ka inimeste suunamine vaktsineerima. Aga kui see pole selliselt töötanud, vaid on hoopis kahju tekitanud, siis võiks selle ära lõpetada, leidis Paris.

Ojakivi tõi veel eraldi välja selle, kui keeruline on saada tõhustusdoose neil inimestel, kes ei ela mitte maakonnakeskuses, vaid väiksemates kohtades. "Siin on kivi riigi kapsaaeda," märkis ta.

Lisaks oli saates pikemalt juttu energiahindadest, mis kuu algul saabunud elektri- ja küttearvetega inimesteni reaalselt kohale jõudsid, olukorrast Kasahstanist ja Venemaa julgeolekunõudmistest, Ain Seppiku ja tema poegade korruptsiooniasjast, Tartu kutsehariduskeskuse uuest nimest ja logost.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: