Täiesti uue valdkonnana on Toivo Maimetsa juhitavas teadusnõukojas arstiteaduse, viroloogia ja immunoloogia kõrval esindatud ka kommunikatsioon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühiskonnateadlane Triin Vihalemm on uurinud, kuidas jõuda sõnumitega erinevate sihtrühmadeni, näiteks venekeelne kogukond hindab tema sõnul vähem massimeediat ning rohkem võrgustikulist kommunikatsiooni.

"See ei tähenda seda, et ma arutan asja sotsiaalmeedias või naabritega, vaid ka erinevad, mõnes mõttes ootamatud ametiisikud, sotsiaalsete rollide täitjad on väga olulised. Kas või näiteks õpetajad, päästetöötajad, sotsiaaltöötajad, arstid, pereõed," selgitas ta.

Vihalemm tõdeb, et praegu on tema roll olnud rohkem selles, kuidas hakkavad teadusnõukoja liikmed avalikkusega suhtlema. Just siin tuleb välja peamine erinevus Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsari juhitud nõukojast. Näiteks kui eelmises koosseisus olnud viroloog Andres Merits avaldas meedias ka isiklikku arvamust ning kritiseeris valitsuse otsuseid, siis uue nõukoja viroloogia esindaja Margus Varjak seda teha ei plaani.

"Eelmine koosseis suhtles meediaga väga palju, mis oli iseenesest väga tore. Aga nüüd, mida me tahame? Tahamegi hoida ühtsemat joont, et oleks selgemad sõnumid, konkreetsemad sõnumid. /.../ Otsuseid teeb ikkagi valitsus ja meie ülesanne on valitsusele nõu anda. Me eraldi ei plaani hakata kommenteerima, kes mida kus ütles, sest see tekikaks üleliigset müra ja tekitaks segadust ja infoväli on niikuinii paksuks läinud," selgitas Varjak.

Erinevalt eelmisest nõukojast ei kavatse uus koosseis avaldada oma soovitusi enne, kui need on käinud läbi valitsuse laualt.

"Aga ikkagi see soovitus dokumendina saab ka hiljem avalikuks ja põhjendused, miks need soovitused on antud, teaduspõhised põhjendused, neid on teadusnõukoja liikmed valmis ka jagama," ütles Vihalemm.

Oma esimesed soovitused annab teadusnõukoda valitsusele algaval nädalal.