Aastatepikkune naabriga vägikaika vedamine pole jäänud Vargamäe aegadesse, ka tänapäeval annavad politseile palju tööd inimesed, kelle suhteid naabritega võib iseloomustada väljendiga – mina siga ei pea, mul on naabrimees.

"Probleem on mõnes mõttes universaalne, seda esineb igal pool, aga võib-olla kontsentreeritus on suurem magalarajoonides," ütles põhja prefektuuri vanem korrakaitseametnik Margarita Ingel.

Igal aastal laekub politseisse tuhandeid teateid naabritevahelistest konfliktidest, suurel hulgal nendest puudub süüteoline koosseis. Kõige suuremaks pingeallikaks on müraprobleemid, viimasel ajal kurdetakse aina enam ka päevase lärmi üle. Omajagu paksu verd tekitab ka parkimiskohtade kasutamine.

Pahatihti minnakse tüli lahendamisel lapsikusteni välja, näiteks valatakse vastastikku korteriuksi keefiriga üle.

"Tänapäeva  inimesed on rohkem individualistlikumad, rohkem anonüümsemad linnas, nad ei tunne oma naabreid, nad ei pea alati vajalikuks naabreid teretada, inimesed ajavad rohkem oma õigust taga," lausus Ingel.

Ingel on ise vabatahtlik konfliktide lahendaja tema kogemus näitab, et ka tänapäeval peab paika ütlus: tühjast tõuseb tüli.

"Väga tihti ongi nii, et juhtub mingi väike intsident, igaüks näeb olukorda oma vaatevinklist ja teeb omad järeldused. Sellised välja rääkimata olukorrad tekitavad suuremaid muresid ja konfliktid väga tihti eskaleeruvad väga tühistest asjadest," rääkis Ingel.

Naabrirahu projekti üheks osalejaks on Lasnamäe linnaosa, kus ametnikel tuleb iga kuu lahendada mitmeid naabritevahelisi tülisid. Lasnamäe kogemus näitab, et pahatihti pole korteriühistu majas tekkinud probleemidest isegi teadlik, sest probleemi kohapeal lahendamise asemel on mindud tõde ja õigust otsima ametnike käest.

"Täna alles  uuritakse, mis võiks olla kõige sobilikum ja kõige tõhusam teenus, mida inimesed vajavad ja mis oleks ka kasulik. Soovitakse leida läbi teenuse disainimise konkreetset lähenemist, et kuidas probleemi lahendada," ütles Lasnamäe linnosa vanem Anu Aus.

Auna sõnul proovitakse aru saada, kes on õige isik, organisatsioon, kes saaks olla abiks ja võib-olla ka ennetada probleeme.

Naabrite lepitusprogrammi põhimõtted  loodetakse paika panna kevadeks.