Cruzi eelnõu järgi oleks kehtestatud sanktsioonid torujuhet ehitavale firmale Nord Stream 2 AG 15 päeva pärast seaduseelnõu vastu võtmist. Selle järgi oleks kongress saanud ka õiguse tühistada presidendi otsus sanktsioonidest loobuda.

Eelnõu poolt oli 55 senaatorit ja vastu 44, kuid läbiminemiseks oli vaja 60 rahvaesindaja toetust, mis on erakordselt keeruline, arvestades, et kummalgi parteil pole senatis ülekaalu, vahendab Reuters.

Cruzi sõnul näitas neljapäevane hääletus, et senati enamus toetab kiireid meetmeid torujuhtme vastu. "Ainult viivitamatu sanktsioonide kehtestamine suudab muuta Putini plaane, peatada sissetungi Ukrainasse ja kõrvaldada ohu, mida kujutab endast Nord Stream 2," ütles Cruz.

Demokraadist senaator Robert Menendez võitis oma partei toetuse, sealhulgas president Joe Bideni oma, kui ta tutvustas kolmapäeval alternatiivset eelnõud. Selle järgi rakenduksid sanktsioonid nii gaasitorule kui ka Vene ametnikele ja asutustele, juhul kui Venemaa peaks Ukrainat ründama. Ei ole veel teada, millal selle üle hääletama hakatakse.

Demokraat Jeanne Shaheen toetas algselt Cruzi eelnõu, kui hääletas lõpuks selle vastu. Tema hinnangul löönuks see kiilu Ühendriikide ja tema liitlaste, eriti Saksamaa vahele.

USA, nagu ka osa Euroopa riike on Nord Stream 2 vastu, sest sellega jääks Kiiev ilma transiiditasudest ja suureneks Moskva mõju Euroopas, kus gaasihinnad on hüppeliselt kasvanud.