Rohkem kui 60 USA senaatorit esitasid neljapäeval Venemaa sanktsioonide muudetud eelnõu. Algatuse eesmärk on kehtestada tollimaksud riikidele, mis ostavad Venemaa naftat ja gaasi, et jätta Moskva ilma tuludest, mida riik kasutab Ukraina-vastaseks sõjapidamiseks.

Senaatorite Richard Blumenthali ja Darline Grahami esitatud eelnõul on vähemalt 61 kaasesitajat – 39 vabariiklast ja 22 demokraati. Asjaga kursis oleva isik ütles väljaandele Kyiv Independent, et sellest toetusest piisab, et murda senatis võimalik obstruktsioon.

Eelnõu pole edasi liikunud alates 2025. aasta aprillist, kuna USA president Donald Trump on pidevalt kujundanud ümber oma lähenemist Venemaa-Ukraina sõjale.

Uuendatud eelnõu sündis Valge Maja ja hiljuti surnud senaatori Lindsey Grahami vaheliste läbirääkimiste tulemusel. Vahetult enne oma surma 11. juulil sõnas Graham, et saavutas ettepanekule Trumpi administratsiooni toetuse.

Üks USA ametnik kinnitas varem väljaandele Kyiv Independent, et Trump toetab eelnõu, soovides sellega avaldada austust Grahamile, kes kuulus senatis presidendi lähedasemate liitlaste hulka.

Praegu keskenduvad eelnõu toetajad sellele, et tuua tekst täiskogu ette hääletusele. 

Algatuse kaasesitajate hulgas on ka senati enamuse liider John Thune. Seadusandjate hinnangul annaks see meede Trumpi administratsioonile täiendava hoova, millega survestada Moskvat asuma sisulistele rahuläbirääkimistele.

"Selle eelnõu vastuvõtmine oleks austusavaldus minu venna vankumatule pühendumusele meie riikliku julgeoleku tagamisel ning annaks president Trumpile täiendava mõjuvõimu selle sõja lõpetamiseks," ütles oma avalduses senaator Darline Graham, kes täidab ajutiselt oma venna senatikohta.

Erinevalt algsest kavandist, mis nägi ette üleüldise 500-protsendilise tollimaksu kehtestamist Vene naftat või maagaasi ostvate riikide impordile, kehtestaks muudetud eelnõu kuni 100-protsendilise tollimaksu maailma viiele suurimale Vene energiakandjate ostjale.

Sama maksimaalne tollimaks laieneks ka viiele riigile, mis aitavad kõige enam kaasa Vene naftasanktsioonidest kõrvale hiilimisele.

Seaduseelnõu järgi vaadatakse viie suurima ostja nimekiri üle iga 180 päeva järel. Tollimaksust vabastataks riigid, mille sissevedu moodustab vähem kui 15 protsenti Venemaa maagaasi koguekspordist ning mis seda mahtu aktiivselt vähendavad.

Praegu on suurimad Vene nafta ostjad Hiina, India ja Türgi, maagaasi impordivad aga enim Euroopa Liit, Hiina ja Türgi.

Lisaks tollimaksudele näeb eelnõu ette kohustuslikud sanktsioonid Venemaa presidendi Vladimir Putini, teiste kõrgete Vene ametnike ning riigi suuremate finantsasutuste vastu. Piirangud on suunatud ka Vene riigiettevõtete, Venemaa kaitsetööstust toetavate välismaiste juriidiliste isikute ning suurte energiaprojektide vastu.

Samuti hõlmab eelnõu meetmeid Venemaa varilaevastiku tõkestamiseks, mida kasutatakse nafta eksportimiseks sanktsioonidest hoolimata, ning Hiina antava abi vastu Venemaa kaitsetööstusele.

"Ajal, mil Ukraina on lahinguväljal initsiatiivi haaramas, oleks meie Venemaa sanktsioonide eelnõul ajalooline mõju Venemaa mõrvarlike tapatalgute peatamiseks," sõnas Blumenthal avalduses.