Armeenia esindaja on öelnud, et kõneluste tulemusel loodetakse jõuda diplomaatiliste suhete loomiseni ning piiride taasavamiseni, vahendas Reuters.

Türgi ja Armeenia vahel on igasugused diplomaatilised ja majandussuhted puudunud ligi 30 aastat. Reedel algavad kõnelused on esimesed pärast 2009. aastal tehtud katset sõlmida rahulepe. Leppe ratifitseerimiseni ei jõutud ning suhted jäid pingeliseks.

Naabrid on mitmel teemal eriarvamusel, kuid enim tekitab vastuolusid 1915. aasta veresaun, kus Ottomani impeeriumis tapeti üle 1,5 miljoni armeenlase. Armeenia nimetab seda genotsiidiks. Türgi tunnistab, et paljud Ottomani impeeriumis elanud armeenlased tapeti esimese maailmasõja käigus, kuid pole nõus hukkunute arvuga ja eitab, et tegu oli süstemaatilise rahvuse hävitamisega.

2020. aasta Mägi-Karabahhi sõja ajal toetas Ankara Aserbaidžaani. Pärast konflikti hakkas Türgi otsima võimalusi suhete parandamiseks, sest tahab saada piirkonnas suuremat mõju.

Armeenia valitsus tühistas embargo Türgi kaupadele alates 1. jaanuarist. Jerevan määras keelu mullu oktoobris.