Seda sammu peetakse Türgile suunatud etteheiteks ning selgeks märgiks kahe riigi vahelise lõhe süvenemisest.

"Ajalooline otsus: Iisraeli valitsus kiitis ühehäälselt heaks välisminister Gideon Sa'ari ettepaneku tunnustada armeenlaste genotsiidi," teatas Iisraeli välisministeerium.

Valitsuse otsuse peab veel ratifitseerima parlament.

Iisraeli ja Türgi suhted halvenesid järsult alates Gaza sõja puhkemisest, mis sai alguse Hamasi terrorirünnakutest Iisraeli vastu 2023. aasta 7. oktoobril.

"Armeenlaste genotsiidi eitatakse ja selle tähtsust pisendatakse tänaseni institutsionaliseeritud kampaania raames, millega kaasneb ajaloo manipulatiivne ümberkirjutamine peamiselt Türgi valitsuse poolt," ütles Sa'ar valitsuse istungil.

"Ma arvan, et Iisraelil kui juudiriigil on aeg see seisukoht ametlikult omaks võtta... Kunagi pole liiga hilja teha õiget asja... see on nii moraalne kui ka ajalooline kohustus."

Varasemad Iisraeli valitsused on vältinud armeenlaste genotsiidi ametlikku tunnustamist, et säilitada suhteid Türgiga, kes oli kunagi Iisraeli üks lähedasemaid strateegilisi partnereid piirkonnas.

Kuid pärast Gaza sõja puhkemist on Türgi regulaarselt süüdistanud Iisraeli genotsiidi toimepanemises Palestiina aladel – süüdistus, mida Iisrael kindlalt eitab.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on tõusnud üheks sõja teravamaks kriitikuks, võrreldes korduvalt Iisraeli juhte natsiametnikega.

Ka Iisraeli parempoolne peaminister Benjamin Netanyahu on Erdoğanile vastu astunud, nimetades teda antisemiitlikuks diktaatoriks, kes paneb toime genotsiidi kurdide vastu.

Türgi on peatanud suurema osa kaubavahetusest Iisraeliga ja saanud üheks Hamasi tugevaimaks diplomaatiliseks toetajaks.

"See ei ole kättemaks Erdoğani juhitava Türgi avaliku vaenulikkuse, kohutava retoorika ja Iisraeli-vastase tegevuse eest," ütles Sa'ar tunnustamisele viidates. "See, et Türgi propageerib Iisraeli vastu valenarratiive, ei anna neile puutumatust ajalooliste tõdede ees."

Armeenlased taotlevad rahvusvahelist tunnustust, et nende rahva massimõrvad Osmanite impeeriumis aastatel 1915–1917 olid genotsiid.

Armeenlaste sõnul hukkus 1,5 miljonit inimest, kuid Türgi eitab genotsiidisüüdistust kindlalt ja väidab, et esimese maailmasõja tagajärjel hukkusid nii armeenlased kui ka türklased.

Türgi hindab hukkunute arvu sadadesse tuhandetesse.

Massimõrva on genotsiidina tunnustanud üle 20 riigi, sealhulgas Ühendriigid, Prantsusmaa ja Saksamaa.

USA eelmine, demokraadist president Joe Biden tunnistas tapmised genotsiidiks – seisukoht, mida Armeenia oli kaua taotlenud.

Tema nii eelkäija kui järeltulija, vabariiklasest president Donald Trump ei ole sama terminoloogiat kasutanud.

Armeenial ja Türgil puuduvad diplomaatilised suhted, kuid viimastel aastatel on mõlemad andnud märku huvist suhteid soojendada.