Möödunud aastal suri 18 445 inimest ehk 2724 võrra enam kui 2020. aastal. Seda on kümme korda rohkem kui tavapärane kõikumine, selgub statistikaameti andmetest.

Nimelt ütleb ameti analüütik Terje Trasberg, et tavapärane kõikumine on umbes 300 piires, ent mullust liigsuremust tuleb pidada drastiliseks.

"Hüpe oli meeletu," tõdeb Trasberg.

Mullusest surmagraafikust joonistub välja kolm teravamat tippu: üks pikalt kestnud kõrge tipp kevadel, üks lühem, ent kahe terava sakiga tipp suvel ning üks mitme sakiga pikem tipulaine sügisel.

"Suvel tavaliselt sureb vähem inimesi, aga eelmisel suvel oli väga terav hüpe. See oli siis, kui olid kuumad ilmad," ütleb Trasberg.

Hüpe oli koguni nii ebaharilik, et analüütikud hakkasid juba andmete kvaliteedis kahtlema, kuid kõik kontrollid kinnitasid: tõepoolest, inimesi suri meeletult palju rohkem kui muidu suviti.

"Meil on vanemaealisi palju, kellele see kuumus mõjus väga raskelt. Surmade hulk oli väga-väga kõrge, see tekitas ühe põhjuse, miks meil mullu liigsuremust nii palju oli," selgitab Trasberg. "Teine põhjus, millest ei saa üle ega ümber, on koroona."

Mullused koroonasurmade andmed ei ole veel lõplikud – tervise arengu instituut (TAI) kontrollib need üle ja korrigeerib näidud surma põhjuse alusel mõningase viibega. Senised andmed on korrigeeritud möödunud aasta oktoobrini. Seetõttu saab koroonasurmasid võrrelda üle-eelmise aasta esimese kümne kuuga. Kui 2020. aastal suri esimese kümne kuuga koroonasse 73 inimest, siis mullu oktoobrini ligi 1300 inimest.

"Kui võrrelda mullust 2020. aastaga, siis 2020. aastal oli koroonasurmasid veel väga vähe," ütleb Trasberg. "Mullu oli kevadel suremuse suurem laine ja ka sügisel – suurem suremus joonistub koroonalainete pealt välja."

Ent koroona ja kuumalaine põhjustatud surmade taga on veel üks oluline nimetaja – vananev rahvastik. Just see asjaolu on liigsuremuse nii drastiliseks paisutanud.

"Peamine põhjus ongi see, et meil on vananev rahvastik, väga palju vanemaealisi. Nad on tundlikumad nii koroonale kui ka kuumusele," ütleb Trasberg.

Ta lisab, et kuumalaine ajal esines ka palju muid diagnoose, mis inimesi manalateele viis. Eakate puhul saavad saatuslikuks rasked kroonilised seisundid, kellel mis.

Surma diagnoosidena on kõige suurema hüppe teinud hingamiselundite haigused, mille alla loetakse koroona, ja vereringeelundite haigused – just süda ei pea eakatel kuumaga sageli vastu. Ent südamehaigusi oli palju aasta ringi, sest eakaid suri stabiilselt palju, millele lisandusid nimetatud tipud.

Kuna meie rahvastik vananeb, näeme surmade arvu tavapärasest kõrgemat taset ilmselt veel palju aastaid, nendib analüütik.